panelarrow

130 aastat riigimees Ado (Aadu) Birki sünnist

Heini Vilbiks, välisministeeriumi vanemraamatukoguhoidja
Täna on 130. sünniaastapäev Ado Birkil, Eesti välisministril Jaan Tõnissoni valitsuses novembrist 1919 kuni oktoobrini 1920. Birk oli ka Eesti Vabariigi peaministri ülesannetes 28.-30. juulini aastal 1920. Riigimehe sünniaastapäeva puhul ilmub täna samuti talle pühendatud postmark, kümnes seeriast „Eesti Vabariigi riigipead 1918 – 2018“.

Ado Birk sündis 14. novembril 1883 Viljandimaal Tarvastu vallas Suislepa külas. Ta õppis Suislepa külakoolis ja Tarvastu õigeusu kihelkonnakoolis, lõpetas 1905. aastal Riia vaimuliku seminari ja 1907 Peterburi vaimuliku akadeemia. 1907 asus ta õppima õigusteadust Tartu Ülikooli, kust siirdus 1908 edasi Peterburi ülikooli, mille lõpetas 1911 ning täiendas end seejärel Leipzigi ülikoolis. Peterburis oli ta Eesti Üliõpilaste Abiandmise Seltsi asutajaid, millest hiljem kujunes  EÜS Põhjala ja tegi kaastööd ajalehele „Peterburi Teataja“.

Aastatel 1911-1912 töötas Birk Tallinna statistikabüroo juhatajana , 1912-1917 oli vandeadvokaat Jaan Poska abi ja advokaadina Tallinnas. Aastast 1913 oli ta Tallinna linnavolikogu liige, osales aktiivselt seltside töö, eriti Tallinna Põllumeeste Seltsis ja Tallinna Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsis, mille esimees ta oli 1917-1924.

Ado Birk oli Maanõukogu Liige, 1917 selle ajutine sekretär ja 1918-1919 esimees, kuulus Eesti Radikaaldemokraatliku Erakonna asutajate hulka, hiljem liitus Eesti Rahvaerakonnaga, 1918 oli Eesti Ajutise valitsuse esindaja Helsingis. Ta oli Asutava Kogu valimiste peakomitee esimees, Asutava Kogu abiesimees 1919-1920 ja I Riigikogu liige.

1919 sügisel oli Birk Eesti-Vene rahuläbirääkimiste esimees Pihkvas, november 1919 – oktoober 1920 välisminister Jaan Tõnissoni valitsuses, 28. – 30. juuli 1920 peaminister, kuid ei suutnud valitsust moodustada.

1. juunist 1922 – 18. juunini 1926 oli Ado Birk Eesti saadik NSV Liidus, vahepeal oktoober – detsember 1925 välisminister. 1926 aastal langes Birk nõukogude salateenistuse provokatsiooni ohvriks, kutsuti tagasi, kuid keeldus Eestisse naasmast ja vabastati saadiku kohalt välisministri korralduste mittetäitmise tõttu. Birk  vangistati Moskvas OGPU poolt, kuid pääses märtsis 1927 põgenema ning varjas end Norra saatkonnas. Ta toodi Tallinna, kus oli eeluurimisvangistuses süüdistatuna riigireetmises, kuid mõisteti novembris 1927 õigeks.
Pikemalt saab sellest juhtumist, mida hakati kutsuma „birgiaadiks“, lugeda Heinrich Laretei (oli saadik Moskvas pärast Birki) mälestustes „Saatuse mängukanniks“.

Seejärel taandus Birk avalikust elust, tegutses ärimehe ja advokaadina Riias ja Tallinnas ning osales OÜ „Baltfilm“ tegevuses;1939 – 1940 oli ta Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku oikumeeniline sekretär.

Ado Birk arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas ja saadeti Sosva vangilaagrisse Sverdlovski oblastis. Ta  mõisteti surma, kuid suri enne otsuse täideviimist 2. veebruaril 1942.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail