panelarrow

Majandusdiplomaadi toimetamistest Soomes

Imre Siil, majandusdiplomaat
Soome Vabariigis algab tööpäev varakult. Juba kella viie-kuue paiku hakkavad suured kolisevad veoautod ehitusobjektide läheduses liikuma ning hiljemalt kell seitse lüüakse mürarikkad kompressorid, puurmasinad, tõstukid, lumesahad või trimmerid – sõltuvalt muidugi aastaajast –, ja igasugu muud riistapuud linnatänavatel käima. Ehkki ehitustegevus on Soome statistika andmeil viimasel aastal tervelt kümne protsendi jagu taandunud, ei anna see vähemalt Helsingis veel kuidagi tunda. Pigem vastupidi, uusi ehitusi ja renoveeritavaid maju tuleb aina juurde, ikka ja jälle upub mõni kena juugendhoone  kohutavasse tellingute rägastikku ja kaetakse tuules plagisevate kiledega. Saatkonna ja minu enda kortermaja ümbruses on igatahes raske leida hoonet, mida poleks viimasel ajal rohkem või vähem kapitaalselt remonditud ning täiesti uusi linnaosigi kerkib nagu seeni pärast vihma. Ka töömeeste eestikeelseid hõiked kohtab nende läheduses endistviisi rohkesti.
Eesti majandusdiplomaadi tööpäev Soomes algab samuti tihtipeale enne kukke ja koitu. Mitte ainult sellepärast, et tänavalt kostev toimekas melu kauem magada ei lase, vaid ka omaenda tööalaste kohustuste tõttu. Näiteks võib juba kell veerand seitse helistada teleajakirjanik ja paluda olla paarikümne minuti pärast valmis kommenteerima otsesaates mõnda aktuaalset Eesti majanduse või Eesti ja Soome majandussuhetega seotud sündmust. Stuudiosse minekuks tuleb aga valmistuda veelgi varem. Nii varasel hommikutunnil pole mõistagi lihtne oma mõtteid koondada ning soome keele diftongide ja
Varahommikune teleintervjuuvokaalharmoonia korrektseks moodustamiseks suud õigesti seada. Organismi ja aju jõulise virgutamise huvides peab siis kindlasti olema varuks mõni kaugematelt maadelt kaasa võetud kohvipakk, sest soomlaste pakutav kohv kipub hommikuti jääma justkui liiga lahjaks.
Soome ajakirjandus tunneb lõunapoolse sugulasrahva elu vastu pidevalt üsna suurt huvi, kõneleva ja kirjutava meedia esindajad võtavad Eesti saatkonnaga sageli ühendust ning esitavad teraseid küsimusi, millele ilma peamajaga konsulteerimata alati vastata ei saagi. Igal aastal toimub saatkonnas ajakirjanikele ka paar briifingut, kus suur osa ajast kulub majandusasjade tutvustamiseks, ning aeg-ajalt väisavad saatkonna esindajad pressidiplomaadi Maarika Saarna-Siimanni eestvõttel ise mõnda toimetust. Kui püüda Soome lehemeeste Eesti-suunalisele huvile statistiliselt läheneda, siis võib hiljutiste uuringute alusel öelda,  et 2011. aastal ilmus Soome ajakirjanduses 700 ja  2012 juba ligi 900 Eestit puudutava artiklit. Eesti meedia kajastab samuti igapäevaselt Soome sündmusi, sealhulgas Eesti tähtsaima kaubanduspartneri ärielu, ja nii helistavad meie oma ajakirjanikudki aeg-ajalt Helsingi saatkonda, soovides selgitavaid kommentaare või intervjuusid.
Juba kella poole kaheksa paiku võib peale hakata ka mõni kaubanduskodade või muude äriorganisatsioonide korraldatav heatasemeline majandusseminar, mille poole pakasest või lumetuisust hoolimata tasub igal juhul pürgida. Teiste riikide majandusdiplomaate kohtab neil enamasti soomekeelsetel üritustel väga harva, see aga tähendab, et Eesti saatkonna esindajatel on võimalik olla oma kolleegidest isegi mõnevõrra paremini informeeritud. Saatkonnas korraldatavate seminaride algust püüame siiski lükata veidi hilisemasse aega, kasvõi sellepärast, et sageli on vaja oodata ära Eestist hommikuste laevadega saabuvad esinejad ja toitlustajad. Koos EAS-i Helsingi esinduse, Eesti-Soome Kaubandusühingu ja teiste heade koostööpartneritega mujal Soomes läbiviidavateks Eesti-teemalisteks äriseminarideks ei piisa aga tavaliselt ühest hommikupoolikust ega tervest päevastki, sest Soome on ju väga suur maa, pindalalt EL-i viies,
Seminar saatkonnas
ja päevajagu aega võib kuluda ainuüksi seminaripaika kohalesõiduks. Aga seegi vaev tasub end ära – kuulajaid koguneb alati saalitäis ja asjalikke küsimusi esitatakse rohkesti. Seminarid on ikka enamasti soomekeelsed ja arutelud kujunevad seetõttu väga elavaks.
Ei saa veel sugugi öelda, et kõik Soome ärimehed Eestit hästi tunnevad, ehkki tuhanded neist on juba jõudnud Eestis ettevõtte püsti panna. Kohtab üllatavaid eelarvamusi, põrkuda võib vastu umbusu ja kahtluste paksu müüri. Õnneks ütleb minu isiklik kogemus, et see psühholoogiline müür on just viimastel aastatel hakanud kiiresti ja loodetavasti lõplikult murenema. Kui oma esimesel tööaastal Soomes pidin ma kulutama hulga aega vastamiseks sellistele kummalistele küsimustele, et kas Eestis üldse saab ausalt äri ajada ja kas Eesti panku ja notareid võib usaldada, siis viimasel ajal ei ole seda enam eriti sageli juhtunud. Pigem räägitakse tunnustavalt Eesti maksusüsteemi eelistest ja küsitakse nõu, kuidas oleks kõige lihtsam Eestisse firma asutada või koostööpartnereid leida. Igal aastal tuleb Soome ettevõtjatelt ka otse saatkonda sadu päringuid. Nendega põhjalikum  tegelemine võtab omajagu aega, aga õnneks saab osa koormust jagada EAS-i Helsingi esindusega, kus töötavad kogenud turismiesindaja ja ekspordinõunik, ning tõmmata kaasa ka asjaomaseid asutusi Eestis. Tagasiside ettevõtjatelt on alati olnud positiivne ja võib arvata, et saatkonna vahendatud kontaktide kaudu on  õnnestunud sõlmida üsna häid, mõlemale poolele tulusaid  ärilepinguid.
Kolme aasta jooksul on suuri muutusi suhtumistes toimunud mujalgi: kui näiteks veel 2011. aastal ei tahtnud Soome valitsus Eestit ja Soomet ühendavast merealusest gaasitorust suurt midagi kuulda, siis nüüd pole see enam mingi küsimus – jõuaks vaid vedelgaasi terminali asukoha suhtes kokkuleppele. Või võtame e-riigi valdkonna: paari aasta eest tuli näha kõvasti vaeva, et veenda soomlasi meie e-teenuste süsteemi heas toimimises ja kasulikkuses, nüüd aga on Soome valitsus pidanud vajalikuks kirjutada koguni  oma IKT strateegiadokumenti,
Eesti iseseisvuspäeva peokõne Turu ülikoolis
et  Eesti riigi infosüsteemide andmevahetuskihi mudel väärib igati eeskujuks võtmist. Eesti ekspertide arvamusi Soome infosüsteemide arendamise kohta on hakatud kuulama ja lausa ajakirjanduses tsiteerima. Kahe riigi infovahetuse tõhustamine ja e-teenuste ühitamine on samuti tõsisemalt päevakorda tõusnud.Eestil on Soomes palju sõpru ja ka  Soome-Eesti seltsid tegutsevad hoolega edasi. Siirast huvi Eesti  vastu ilmutavad teisedki Soome organisatsioonid: Rotary-klubid, mitmesugused erialaühingud, noorteliidud.  Majandusdiplomaadilt soovitakse seltsiõhtutel kuulda ülevaateid Eesti majandusest ning mõnikord tuleb üles astuda peokõnegagi, näiteks Eesti iseseisvuspäeva tähistamisel. Tasub tähele panna, et neidki kõnesid võidakse refereerida kohalikus ajakirjanduses. Samuti on saatkonna esindaja oodatud Soome-Eesti Kaubandusühingu juhatuse koosolekutele ja muudele üritustele. Osa neist viiaksegi läbi koostöös saatkonnaga või saatkonna ruumides. Kaubandusühing, mis koondab Eestiga seotud Soome firmasid ja Eestist sügavamalt  huvituvaid ärimehi, tegutseb toimekalt juba üle 20 aasta. Siinkohal väärib veel märkimist, et selle endine esimees Erkki O. Auvinen pälvis möödunud aastal Maarjamaa risti teenetemärgi. Liikmeid on Soome-Eesti kaubandusühingul 120 ringis ja nende hulgas leidub ka Eesti ettevõtete tütarfirmade esindajaid.  TallinkSilja tegevjuht Margus Schults valiti sel kevadel koguni ühingu aseesimeheks.

Eks kompa Eesti firmadki Soomes saatkonna kaudu pinda – majandusdiplomaadilt tullakse  äri alustamiseks nõu küsima või soovitakse korraldada esitlusüritusi, ja vahetevahel tuleb käia Eestiski nõuandeid jagamas. Mõnikord on saatkonna

Arutelu Eesti toidukauba turustamisvõimaluste üle
abi ja sekkumist läinud vaja ka tõsisemate probleemide lahendamisel. Enamasti on need juhtumid seotud mõne maksualase tõrkega, näiteks käibemaksu tagasisaamisega, samuti on vahetevahel tekkinud raskusi hangetel osalemisel või järelevalveasutustega suhtlemisel.Kõige rohkem kohtab Eesti firmasid aga Soomes peetavatel messidel, mida ka majandusdiplomaadil tuleb igal aastal kümnete kaupa külastada. Soome on messide tõotatud maa ning oma firma ja kauba  nähtavaks tegemiseks tasub neist kindlasti osa võtta. Suuri kaubalaatasid peetakse üle kogu riigi ning külastajaid jagub kõikjale. Ühtlasi korraldatakse nende raames asjalikke seminare. Messidelt on Eesti firmad saanud kaasa kasulikke kontakte, vahel lausa lepinguidki. Tõsi küll, Soomes aetakse asju rahulikumalt ja ettevaatlikumalt kui meil tavaks ja esmastest kontaktidest kuni lepingute allakirjutamiseni võib teinekord minna üsna pikalt aega, mõnikord aastaid. Soomlane tahab kindlasti veenduda oma äripartneri sisukuses ja usaldusväärsuses ning isegi heade suhete korral tuleb varuda hulga kannatust, enne kui äri korralikult käima läheb. Kaua tehtud, kaunikene – soome ärimehed hindavad pikaajalisi ärisuhteid ega heida niisama lihtsalt oma partnereid kõrvale.

2Arutelud messidel Eesti ja Soome ettevõtjatega1Arutelud messidel Eesti ja Soome ettevõtjatega

Kohtumine Pärnu delegatsiooniga Helsingi turismimessil

Märkimisväärne osa majandusdiplomaadi ajast kulub muidugi suhtlemisele Soome riigiasutustega, Eesti seisukohtade tutvustamisele ning Eesti-Soome ametlike ja vähem ametlike kontaktide vahendamisele. Naabermaale reisida on lihtne, mistõttu ka delegatsioone, keda vastu võtta ja saata, käib Eestist tihti. Pole mõtetki neid kõiki üles lugeda. Ametiasju on mõistlik ajada ikka kohalikus keeles, sest nii jõuab hõlpsamini õigete inimesteni ning ka asjade olemusse õnnestub sedasi palju paremini sisse tungida.  Ministeeriumide ingliskeelsed briifingud diplomaatidele jätavad teinekord  veidi formaalse mulje ning ka sel puhul on täpsema info saamiseks targem küsimused peale ametlikku osa asjaomaste ametnikega üle rääkida. Sügavamat pilguheitmist oma valdkonda on seni pakkunud ainult põllu- ja metsamajanduse ministeerium, korraldades majandusdiplomaatidele kevaditi paaripäevaseid ekskursioone mõnda Soome põllumajanduspiirkonda. Need on olnud väga kasulikud reisid, külastatud on nii farme kui ka toiduainetetööstuse ettevõtteid, kohtutud kohalike juhtide ja ärimeestega ning arutatud Soome ja kogu Euroopa põllumajanduse üldist olukorda.
Tööstusettevõtetes peab võimalust mööda ikka käima, et tootva tööga lähemalt kursis olla. Pilku on õnnestunud heita nii Soome metsa- ja paberi, metalli- ja masina-  kui ka elektroonika- ja energeetikatööstuse  tootmisprotsessidele. Käidud on tuumajaamas ja tuulikus, uuritud maailma esimest tööstuslikku pürolüüsiõlitehast, vaadatud maailmakuulsate Kone liftide ja Konecranes’i tõstukite valmimist, tutvutud laevafirmade, sadamate ja lennuväljade tegevusega. Külastatavaid ettevõtteid olen valinud ka nende Eesti seoseid arvestades. Kohapeal saab aimu firma tegelikust olukorrast ja potentsiaalist, töökultuurist ja arenguvõimalustest, samuti edasisest huvist Eesti vastu. Visiitide ja kohtumiste ettevalmistamisel on palju abi olnud Eesti aukonsulitest, eriti Vaasa kandis, kus seda ametit peab piirkonna ettevõtluskeskuse juht Pekka Haapanen, samuti Rovaniemis, kus möödunud aastal avati Eesti kõige põhjapoolsem aukonsulaat. Mitmetes tehastes oleme käinud koos EAS-i Helsingi esinduse tegusa juhi Valdar Liivega. Et majandusdiplomaat peab lisaks regulaarsetele memodele ja analüüsidele oma tegevusest ka igakuiste tabelitega aru andma, siis on lihtne järele vaadata, et vilkamatel kuudel olen ma külastanud viit kuni kaheksat Soome ettevõtet.

Saatkonna esindaja külaskäigu auks heisatakse tehaste ees ka Eesti lipp)

Tutvumas Valkeakoski paberitehasega

Rovaniemi pussitehases, aukonsulaadi avamise aegu

Kiirguskontroll Olkiluoto tuumajaamas

 

Niisiis tegemist Soomes majandusdiplomaadile jätkub ja igavust tunda ei saa. Teiste saatkondade kolleegidega suheldes olen aeg-ajalt pidanud vastama uudishimulikule küsimusele, mitu inimest siis õigupoolest Eesti saatkonna majandus- ja kaubandusosakonnas töötab.  Arvestades meie riigi  väiksust on pakutud nii umbes 7, sest suurematel riikidel on majandusala inimesi Helsingis tavaliselt kümmekond ja  mõnel veel palju rohkemgi, ehkki nende kaubavahetusmahud Soomega võivad Eestile tunduvalt alla jääda. Vastaseid olen küsijatele andnud küll üpris lakoonilises vormis, kuid selle kirjutise lõpulause moodustaksin siiski järgmiselt: Eesti ja Soome ärisuhete ulatust arvestades tuleb saatkonna ainsal majandusametnikul ka edaspidi

Teel polaarjoone poole järgmisele seminarile
realistlikult hinnata oma võimalusi kõigi ettetulevate küsimustega toimetulekuks, sest tegelik töömaht eeldaks veidi suuremat arvu töötajaid. Aga hea tahtmise juures saab kõigega  hakkama, kui päris optimistlikult lõpetada. 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail