panelarrow

Uhkeldajad, heitunud ja üllatujad

| 0 comments

Tiit Kuuskmäe, konsulaarabi büroo lauaülem
15.-17. veebruaril toimus Eesti Näituste messikeskuses 22. rahvusvaheline turismimess „Tourest 2013“. Välisministeerium osales üritusel 11. korda. Mess on mess – inimesed käivad boksist boksi ja uudistavad, kes mida pakub. Konsulaarteenistuse jaoks on see üks headest võimalustest suhelda vahetult Eesti kodanikega Eestis. Jagame informatsiooni, korraldame osavus- ja nuputusmänge, vastame küsimustele.

Valdav ja külluslik osa 2013. aastal – nagu ka eelnevatel aastatel – saadud tagasisidest Välisministeeriumi ja välisesinduste tegevusele oli positiivne. Suurem osa kodanikke sõlmib nii lähedaste kui kaugete maade ja merede taha sõites reisikindlustuse, tutvub erinevatest allikatest saadud reisiinfoga ning leiab hätta sattudes Eesti välisesindused üles.

Kuid selleks, et mitte pead liiva alla peita ja vesta sellest, kuidas kõik oli ainiti ilus, otsatult kaunis ja lihtsalt suurepärane, vaadakem pärani silmi otsa ka meile esitatud kriitilistele nootidele. Jagaksin need oma isikliku kogemuse alusel tinglikult kolme rühma, mažoorsemast minoorsemaks:

  1. Prantsuse kirjanik Antoine de Saint-Exupéry kirjutab oma raamatus „Väike prints“ uhkeldajast, kes elab ihuüksi oma planeedil ning võtab vastu üksnes kiiduavaldusi. Kohtasin üht sellist uhkeldajalaadset kodanikku Tourestil. Paraku ei esinda uhkeldaja suhtumine ainult iseennast, vaid konsulaarteenistuse praktikas terve hulga nukravõitu seisu sattunud reisijate mõttelaadi. Uhkeldaja ütles, et inimesed, kes hädas Välisministeeriumi või teiste meie partnerite poole pöörduvad on, tsiteerin „äpud“. Õige mees ja naine on nii osav MacGyver, et „suudab kõigist suppidest ise välja ujuda“. Tuleb ainult „pea tööle panna“. Selle tõestuseks rääkis uhkeldaja loo sellest kui vapralt ta oli üksi hakkama saanud sõjakeerises möllavas Süürias. Kahtlemata on iseseisev hakkamasaamine eelistatud ja tunnustust väärt asi. Paraku satuvad hätta ka kõige tublimad meist. Sestap vaidlen vastu: reisikindlustus on kasulik, reisiinfoga tutvumine on mõistlik ja abi palumine ei ole häbiasi.
  1. Inglise kirjanik Alan Alexander Milne kirjutab oma teoses „Karupoeg Puhh“ eeslist Iiah, kes on heitunu võrdkuju. Heasüdamlik Iiah ei võta vedu teistega suhtlemisel ja kui ta seda teeb, on tulemuseks pettumus. Kohtasin sellist heitunud kodanikku messi teisel päeval. Põhjuseks tõik, et Välisministeeriumi kodulehel olnud reisiinfo detailsuse aste polnud ühe Lähis-Ida riigi kohta isiku arvates piisav. Väidetavalt olime soovitanud tal täpsemaks informatsiooniks võtta ühendust vastava riigi Stockholmis asuva saatkonnaga. Kuid sinna saadetud e-kirjad kadusid musta auku ning telefonikõned jäid samuti vastuseta. Järeldus: heitunu kokkupuude meiega oli halb, edasine suhtlus mõttetu. Paraku pean siinkohal tõdema, et sellised juhtumeid on olnud varem ja saab kindlasti tulema ka tulevikus. Olukorra mõistmise kuldvõtmeke on selles, et Eesti Välisministeerium ei saa vastutada teiste riikide kohta käiva detailsema informatsiooni täpsuse ja õigsuse eest. Seda saavad teha ainult vastavate riikide saatkonnad või teised konkreetsesse küsimusse puutuvad välisriigi asutused. Just sel põhjusel vahendame oma kodulehe kaudu üleüldist informatsiooni reisimisega kaasnevatest nõuetest ja võimalikest ohtudest. Kui ühe või teise riigi ametiasutused Teie täpsustatud päringutele ei vasta, siis pole mõtet olla heitunud Eesti Välisministeeriumi suhtes.
  1. Inglise kirjanik Lewis Carroll kirjutab raamatus „Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi“ lilledest. Pärast mitmeid sissejuhatavaid seiklusi leiab Alice tee lillede juurde ja tunneb sisemist pakitsust kellegagi suhelda. Ta õhkab lillede seltsis soovist, et nad suudaksid rääkida. Lilled vastavad, et nad räägivadki, kuid neil pole kombeks vestlust alustada. Olin Tourestil korduvalt jahmunud esimese keelena mõnd teist keelt kui eesti keelt kõnelevate kaasmaalaste üllatusest kui nende poole pöördus Eesti Välisministeeriumi esindaja. Inimeste näost peegeldus segu tänust ja arusaamatusest. Olgu siis kõigile mõistetavalt öeldud: meie poole võivad pöörduda kõik Eestis alaliselt elavad inimesed. Meil Välisministeeriumina pole lihtsalt kombeks vestlust esimesena alustada. Kas me aidata saame, on järgmine küsimus, kuid häid mõtteid või edasisi juhiseid saab meie kaudu ikka. Kuigi see pole ühegi rahvusvahelise regulatsiooni järgi meie kohustus, oleme erandkorras abistanud ka välismaal hätta sattunud, kuid Eestis üksnes tähtajalist elamisluba omavaid isikuid. Me oleme nagu lilleväli Alice’i raamatus – pöörduge meie poole ja me räägime kaasa.

Pealtnäha lihtne mess võib sisaldada keerukaid vahepalu. Ja teistpidi: keerukad vahepalad võivad leida lihtsa lahenduse. Olgu selleks siis uhkeldavast suhtumisest hoidumine, puudulikust kokkupuutest mitte-heitumine või arusaam, et ühiskonna moodustavad kõik selle liikmed –  tõe mõõt selgub suhtluses.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.