panelarrow

1. märtsil möödus 130 aastat Karl Robert Pusta, diplomaadi ja poliitiku sünnist

| 0 comments

Pusta
Välisministeeriumi raamatukogu hoidja Heini Vilbiks kirjutab sel puhul mõne sõnaga päevakangelaseks ja annab raamatusoovitusi teemakohaseks lugemiseks
Karl Robert Pusta sündis Narvas, kasvas üle Kehras ja õppis Tallinnas. Et Pusta oli poliitiliselt aktiivse meelega juba noorena, siis oli ta 1904. aastal sunnitud tsaarivastase tegevuse pärast põgenema välismaale ning täiendas oma haridust Pariisis ja Bernis. Naastes Eestisse 1906, tegutses ajakirjanikuna, seejärel oli I maailmasõja ajal sõjaväeametnik.

Pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist oli Pusta välisdelegatsiooni liige, 1921-1932 Eesti saadik Prantsusmaal, aastatel 1924-1925 oli ta välisminister, 1932-1934 saadik Poolas,  1935 Rootsis.

Pusta vangistati 1935 süüdistatuna sidemetes vapsidega ning asus pärast vabanemist mais 1936 Pariisi. 1940 läks Ameerika Ühendriikidesse, kus tegutses ikestatud rahvaste koostöö organiseerimise alal. 1953 tuli Pusta tagasi Euroopasse, oli Eesti esindaja Prantsusmaal, Hispaanias ja Belgias, elades Madridis, kus suri 4. mail 1964.

Selline oleks lühidalt ühe Eesti suurmehe elukäik, mille kohta saab täpsemalt lugeda tema enda raamatutest “Kehra metsast maailma”, “Saadiku päevik” ja “Kirjad kinnisest majast”.

Karl Robert Pustat võiks esile tõsta mitmel, kindlasti aga neil kahel teemal.

Olles välisdelegatsiooni liikmena Eesti esindaja Prantsusmaal, asus Pusta aktiivselt tegutsema, et saavutada Eesti de jure tunnustamine I maailmasõja võitnud liitlasriikide poolt. Kasutades vana revolutsionääri Andres Dido tutvusi prantsuse sotsialistide hulgas, suutis ta veenda Prantsuse valitsust Eestit tunnustama. Nii Itaalia kui Suurbritannia tunnustamisotsuse taga oli samuti Pusta visa töö.

Ja teiseks – Pusta oli tihedalt seotud ka ühinenud Euroopa teemaga. Nimelt oli ta üks peamisi vaateid – vaba Eesti vabas ühinenud Euroopas. Tema sihid ühinemiseks olid: Balti riikide liit, Läänemere äärsete maade liit ja kogu Euroopa ühinemine föderatsiooniks. Pusta oli aastast 1924 Pan-Euroopa Uniooni Kesknõukogu liige ja selle liikumise algataja Eestis. Aastal 1927 tegi ta koos krahv Coudenhove-Kalergi ja mitme teise Rahvasteliidu saadikuga ettepaneku luua Rahvasteliidus erikomisjon Euroopa uniooni teostamiseks, mis ka Prantsusmaa peaminister Aristide Briandi toetusel loodi. Mis aga edasi sai, eks see ole ajaloost teada.

Täpsemalt saab Pusta mõtteid ühinenud Euroopa ja ka muudel teemadel lugeda tema artiklite kogumikus “Kontrastide aastasada”.

Karl Robert Pusta on maetud Madridi Almudena kalmistule ja Eesti saatkonnal Madridis on saanud heaks tavaks pidada Pustat tema sünnipäeval meeles.
Ka seekord asetas suursaadik Toomas Kahur kalmule lilled.

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.