panelarrow

Millist koostööd eeldab efektiivne äridiplomaatia

| 0 comments

Kristiina Omri, äridiplomaatia ja analüüsi büroo lauaülem
Suve lõpul arutasid Eesti suursaadikud koos ettevõtjatega Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (KTK), millist koostööd eeldab efektiivne äridiplomaatia. Kuigi osalus oli kõigile vabatahtlik, kogunes KTKsse mõnikümmend saadikut ning teist sama palju ettevõtjaid, erialaliitude esindajaid.
Üritusele andsid hoo sisse KTK peadirektor Mait Paltsi ning Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Marina Kaljuranna avasõnad. Kaljurand julgustas kõiki ekspordihuviga ettevõtteid pöörduma Välisministeeriumi poole ning mainis, et aukonsulite võrgustikku on kavas senisest enam ettevõtetele toe pakkumisse kaasata.
Paneeldiskussiooni modereerimiseks sai ohjad enda kätte Siim Raie. Paneelis peegeldasid ettevõtjate kogemusi Sirje Potisepp (Eesti Toiduainetööstuse Liit), Sandor Liive (Eesti Energia), Tiit Vapper (Reaalsüsteemid), David O´Brock (AS Silmet) ning suursaadikute nägemust kogenud majandusdiplomaadid Mati Vaarmann ja Aivo Orav.
Kuidas saavad diplomaadid ettevõtetele abiks olla?
Asekantsler Marina Kaljurand seminari avamas
Diskussiooni käigus tõid ettevõtjad välja neli peamist valdkonda, kus saatkonnad saavad ettevõtetele abiks olla.
Esiteks aitab saatkondade toetus luua positiivset fooni ning tähtsustada kogu ettevõtmist. See omakorda võimaldab leppida kokku kohtumisi, milleni ettevõte üksi ei küündiks.
Teiseks on välisesinduste tugi kohalike kontaktide leidmisel suureks abiks. Suursaadikute kontaktvõrgustik on lai ning neil on ka uute kontaktideni lihtsam jõuda kui ettevõttel endal.
Kolmandaks võib esinduste abi olla väga praktiline, pakkudes nii-öelda peavarju kohtumisteks või sealsel turul toote testimiseks. Nii näiteks ületas Eesti Energia Läti avatud energiaturu viimased takistused just tänu sellele, et saatkond soovis esimeseks kliendiks hakata. Seepeale tuli kohalikus seadusandluses teha viimased täiendused, et energiaturg oleks tõesti avatud.
Neljandaks (last but not least) on diplomaadid kursis kohaliku elu ja ärikultuuriga ehk tavadega, kuidas asjad käivad, kelle poole ning kuidas pöörduda.
Ärikultuur
1990ndatel tuli ettevõtete abistamisel rohkem tegeleda regulatsioonide ning seadusesätete otsimisega. Nüüd on informatsioon kergemini leitav, sestap seisneb diplomaatide pakutav lisaväärtus kohaliku äri- ja suhtluskultuuri tundmises. See kulub igati ära ka siinsamas naabruses tegutsedes, sest teinekord ülehinnatakse oma teadmiseid lähiturgude kohta.
Ärikultuur on aga kahe otsaga. Lisaks teiste mõistmisele vajaksime konsultante, kes õpetaksid omakorda meie parteritele eestlastega äriajamist. Välispartneritel aitab meie ärikultuuri hoomata näiteks raamat „Doing Business in Estonia“.
Ettevõtjad tõdesid, et Eesti ärimeestel on rahvusvahelise äri tegemisel nii mõndagi veel õppida. Liialt sageli ollakse keskendunud oma toote müügile ning ei osata väärtustada potentsiaalse partneri kui inimese tundmaõppimist.
Üks võimalus inimliku sideme loomiseks on kingituste tegemine. Kui eelarve on kitsas, võib see olla näiteks ettevõtte töötajate laste poolt meisterdatud. Kindlasti tasub ka siinjuures arvestada kultuuridevaheliste erinevustega. Meenutati pentsikud vahejuhtumeid, mil mormoonidest äripartneritele viidi pudel Vana Tallinna või vastu tuli võtta kingiks saadud lõunasöök äripartneri armukese korteris.
Piir žesti ja korruptsiooni vahel võib teinekord olla õhuke. Leidub riike, mida peame äritegemiseks liialt keeruliseks seal lokkava pistisepoliitika tõttu. Korruptsiooni mõiste on aga väga subjektiivne. Teinekord tõlgendaksime meie üht või teist teguviisi korruptsioonina, kuid tegelikult on tegemist kohaliku (äri)kultuuriga. Erinevalt Eestist on näiteks USAs seaduspärane valimiskampaania rahastamise ja parteipoolsete teenete seotus. Ning tulles Nigeeriast, tundub Türgi vägagi korruptsioonivaba riigina.
Saatkondade köögipool
Ettevõtjatele pakkus huvi, kuidas on saatkonnad komplekteeritud, kas kõigi saatkondade poole võib majandusküsimustes pöörduda ning kuidas saadikud end asukohariigis toimuvaga kurssi viivad.
Kuigi saatkonnad on erineva suurusega, leidub igas esinduses majandusküsimuste eest vastutav diplomaat. Diplomaatidel aitab end Eesti ja asukohariigi vaheliste majandussuhete, kohalike eripäradega kurssi viia eelkäijate poolt kogutud ning talletatud kogemused. Seda varasema 20. aasta jooksul kogutud pagasit võib pidada pärimuseks.
Diplomaadid õpivad aga ka kohalikul turul tegutsejatelt. Iga saadiku, majandusdiplomaadi lähetuse algusesse kuuluvad külaskäigud kohalike ettevõtlusorganisatsioonide ning sealsel turul tegutsevate suuremate Eesti ettevõtete juurde. Ka saatkonna loomine ja ülevalpidamine on ise veidi ettevõtte juhtimise moodi, sestap oskab saatkond ka väga praktilistes küsimustes abiks olla.
Et diplomaatidele oleks võimalik Eesti ettevõtete huvide eest võimalikult hästi seista  –  andke saatkonnale kindlasti teada, kui ajate äri riigis, kus asub Eesti saatkond. Liiga sageli võetakse saatkonnaga ühendust alles siis kui asjad juba hapuks lähevad. Kindlasti on diplomaadid abiks ka keerulistes olukordades, kuid varasem kontakt võib aidata ohte ennetada. Sestap – saatke Eesti saatkonda meil või tehke lühike telefonikõne ning andke lihtsalt teada, et seal äri ajate.
Pöördudes saatkonna poole infopäringuga kehtib kuldreegel – mida põhjalikumalt on päring läbimõeldud, seda parema, konkreetsema vastuse saab anda majandusdiplomaat. Mida rohkem ettevõtjad saatkondade poole pöörduvad, seda rohkemate teemadega diplomaadid end kurssi viivad. Piiratud ajaressursside tingimustes kipub see just nii olema.
Eesti maine
Ärimehi ja diplomaate ühendab see, et mõlemad seisavad võõrsil Eesti maine kujundamise eest. Sestap vahetati ka selles osas kogemusi. Maine puhul ei saa üle ega ümber geograafilisest asukohast. Liialt sageli peljatakse Venemaa lähedusest rääkimist ning tuuakse välja Eesti paiknemine Põhjamaade, Soome lähistel. Euroopast kaugemal ei tasuks meie idanaabri väljatoomist aga häbeneda, sest teiselpool ookeani ei pruugi sugugi kõik teada, kes või mis on Soome.
Oma silm on kuningas – kõige paremini murrab müüte ning saab ettekujutuse Eestist aga ikka alles siis, kui ise korra siin ära käia. Tulevane koostööpartner võib esmalt saabuda turistina ning peale positiivset isiklikku kogemust, naasta ärihuvidega.
Kokkuvõtteks
Ettevõtted ootavad diplomaatidelt senisest enam võimaluste kaardistamist piiri taga ning sellest johtuvaid ettepanekuid, mida sealsele turule pakkuda. Vaja on ka suuremat riigi ning saatkondade toetuse välisriikide hangetel osalemisel.
Õhku jäi ettevõtjate poolt väljakäidud mõte, sellest kuidas tagasiroteeruvate saadikute teadmisi maksimaalselt ekspordihuvides kasutada – omavad just nemad neid kogemusi ning tunnetust, millest ärimeestel teinekord vajaka jääb.
Diskussioon oli kaasahaarav, seda ilmestasid kuulajaskonna küsimused, ning ametlikule osale järgnes elav vestlus väiksemates seltskondades. Ettevõtjad said arutelule kogunenud saadikute hulgast kinnitust, et meie saatkonnad tõesti huvituvad ärisidemete edendamisest. Loodetavasti veendusid ka diplomaadid, et ettevõtjad väärtustavad nende abi.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.