panelarrow

Muljeid rahvusvahelise õiguse pealinnast

| 0 comments

Välisministeeriumi juriidilise osakonna 11 juristi külastasid Euroopa Sotsiaalfondi toel* 30.märtsist 1. aprillini Haagi – linna, mida kutsutakse „rahvusvahelise õiguse pealinnaks“. Ambitsioonika nimetuse juured ulatuvad 1899. ja 1907.aastasse, mil Haagi rahukonverentsidel vastu võetud konventsioonidega pandi alus kaasaegsele rahvusvahelisele sõjaõigusele. Mitmel rahukonverentsil juhtis Vene delegatsiooni Pärnust pärit Eesti juurtega õigusteadlane Friedrich Martens. 1899. aasta rahukonverentsil formuleeritud Martensi klausel kehtib rahvusvahelises õiguses tänapäevalgi.
 
Kuigi Haag pole Hollandi pealinn, asuvad seal Hollandi parlament, valitsus, kuninglik kohus (royal court), ülemkohus, kõik ministeeriumid ja välisriikide esindused. Haagis elab Madalmaade kuningriigi kuninganna Beatrix. Tänapäeval võõrustab Haag üle 80 rahvusvahelise organisatsiooni, sh mitut rahvusvahelist kohut ja tribunali. Haag on linn, kus on tehtud ja tehakse rahvusvahelise õiguse ajalugu – seetõttu sobiv sihtpunkt rahvusvahelise õiguse juristidele!
 
Saabusime Haagi 30.märtsi hommikul, kus meid ootasid esimesed kohtumised Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (International Criminal Court, ICC). ICC loodi 1998. aastal esimese alaliselt tegutseva kohtuna, mille eesmärgiks on võtta vastutusele kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude – genotsiid, agressioon, sõja- ja inimsusevastased kuriteod – toimepanijad. Sudaani president Omar al-Bashir on seni prominentseim isik, kelle suhtes kriminaalkohus on vahistamiskäsu välja andnud.
 
Kohus peab rinda pistma paljude, sh poliitiliste väljakutsetega; mitmed riigid ei soovi kohtuga koostööd teha. Kohtumised ICCs ja kohtuistung, mida võisime jälgida, aitasid luua selget pilti praktilistest küsimustest, millega ICC uurijad igapäevaselt tegelema peavad: seni on kõik ICC algatatud kaasused pärit Aafrikast, kus põhilisteks tõenditeks on tunnistajate ütlused; sõjategevuse olukorras ei ole lihtne tunnistajaid üles leida ja neid küsitleda; tuleb kaasata tõlke, kes oskavad tõlkida väikestest Aafrika hõimukeeltest, jne.
 
Välisministeeriumi juristid Eurojustis
Pärast lõunat ICC sööklas siirdusime hoone teise tiiba (torni), kus asuvad Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse Eurojust ruumid. Nii mõnegi Eesti ajakirjanduses kajastamist leidnud lapsporno levitamise ja narkootikumide salakaubaveo juhtumite eduka lahendamise taga on olnud Eurojusti vahendatud efektiivne rahvusvaheline koostöö. Meid võttis vastu Eurojusti eestlasest asepresident Raivo Sepp, kes oli ette valmistanud sisuka ettekande Eurojusti tööst. Kell 5 hommikul alanud pika päeva lõpus kogunesime Eesti suursaatkonnas, kus hollandi juustu kõrvale päeva muljeid vahetasime.
 
Teine päev algas kogemuste vahetamisega Hollandi välisministeeriumis plenaarkohtumisel, diskussioonidega väiksemates töögruppides ja hiljem lõunalauas. Lõime ja tugevdasime kontakte kolleegidega ning jagasime mõtteid ja kogemusi. Siinkohal tuleb ära märkida Madalmaade Kuningriigi konstitutsiooni ainulaadne säte, mille kohaselt on valitsusel „kohustus edendada rahvusvahelist õigust kogu maailmas“.
 
Päeva teine pool möödus Endise Jugoslaavia Rahvusvahelises Kriminaaltribunalis (International Criminal Tribunal for the Former Yugoslavia, ICTY). 1993. aastal loodud tribunal on olnud edulugu. Enamikes alustatud asjades on menetlus lõpule viidud. ICTY prokuratuuri esindaja, hariduselt ajaloolane, keskendus oma ettekandes eelkõige Jugoslaavia sõdade spetsiifika selgitamisele. Tema arvamuse kohaselt ei käivitanud Jugoslaavia sõjad mitte tsivilisatsioonide kokkupõrge või ideoloogia, vaid pigem selles osalevate inimeste isiklikud motiivid.
 
Ta tõi välja põhiliste gruppide profiilid, kelle üle ICTY on kohut mõistnud: 1) juhid ja organiseerijad (Milošević jt) – nemad olid sageli edukad privatiseerijad sotsialistliku Jugoslaavia lagunedes, kes kasutasid oma ametiseisundit isikliku varanduse kokkuajamiseks; 2) tõsiusklikud natsionalistid – üllatavalt väike grupp, nende hulgas ka ainuke ICTY poolt süüdimõistetud naine, bioloogiaprofessor Biljana Plavšić; 3) kuritegude täideviijad – sageli endised kriminaalid ja jalgpallihuligaanid, kelle juhitavatele eriüksustele andsid juhid relvad ja nn loa tappa. Nägime pilte, mis lekkisid ajakirjandusse Slobodan Miloševići sünnipäevapeolt Haagi kinnipidamisasutuses, kus kõrvuti serblastega istusid sõbralikult laua taga bosnia moslemitest süüdimõistetud. Asjaolu, et sõditi üksteise vastu, ei olnud ilmselt pidutsemisel takistuseks.
 
Võib tõdeda, et ICTY on pretsedent järgnevatele tribunalidele ja ka ICC-le ning hulk isikuid, kes tõenäoliselt oleksid jäänud Jugoslaavia regiooni poliitikasse edasi, selles enam osaleda ei saa.
 
Viimasel päeval, 1. aprillil külastasime Rahvusvahelist Kohut (International Court of Justice, ICJ). Esmalt avanes meil võimalus kuulata kohtuotsuse väljakuulutamist Gruusia süüdistuses Venemaa vastu rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni rikkumises, mille tagamaaks on 2008. aasta Gruusia-Venemaa augustisõda. Hiljem tehti meile ringkäik imposantses Rahupalees, mille ruumides ICJ tegutseb.

Rahupalee Haagis
Rahupalee ehitamise idee sai alguse 1900.aastal diskussioonist F. Martensi ja USA diplomaadi Andrew White’i vahel. Viimaste veenmisel nõustus USA filantroop ja tööstur Andrew Carnegie hoone ehitamist finantseerima. Rahupalee nurgakivi pandi 1907. aastal ja 6 aastat hiljem, 1913. aasta augustis toimus hoone pidulik avamine.
 
Paljud riigid on teinud Rahupaleele aegade jooksul hinnalisi kingitusi. Meile demonstreeriti Iraani kingitud pärsia vaipa, Jaapani siidpaneele ja palju muud. Südantsoojendavaim oli näha mälestust rahvusvahelise õiguse teadlasest F. Martensist tema rinnakuju näol Rahupalee esimese korruse saalis. Fakt on, et sellest kohtust ei saa ka täna üle ega ümber keegi, kes tahab rahvusvahelise õigusega tipptasemel tegelda.
 
Tagasisõidul lennujaama lootsime näha miljonit tulpi, mis õitsevad Hollandi postkaartidel, kuid selleks oli aeg liiga varajane. Sellest hoolimata oli Haag meid hästi vastu võtnud.
 
Täname veelkord Eesti suursaatkonda Haagis, eriti suursaadik pr Gita Kalmetit ja konsul Gert Auväärti sooja vastuvõtu eest.
 
VM juriidiline osakond
 
*ESF rahastatud meetme “avalike teenistujate töötajate koolitus ja arendamine” alammeetme “stažeerimisprogramm” projekti raames

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.