panelarrow

Prantsuse keel kui magustoit

| 0 comments

 Võiks öelda, et eestlasele on võõrkeelte kontekstis prantsuse keele oskus magustoidu eest. Inglise keelega saab keskmine eestlane suures osas maailmast oma põhitoidu kätte ja „kõhu täis“, hädavajalikud asjad aetud. Muidugi on paiku, kus inglise keelest ei piisa, aga sinna ei ole tavaline eestlane ka eriti kippunud. Võõrkeeleoskust võib võrrelda võtmega, mis avab sulle ukse senitundmatusse maailma. Kui pärast oma põhitarvete rahuldamist on veel jäänud tahtmist tegeleda „magustoiduga“, siis prantsuse keel avab nii mitmedki võimalused.
Prantsuse keele ja kultuuri osas valitseb Eestis omapärane olukord. Prantsuse kunst, samuti kirjanduse põhivara ja paremik on Eesti publikule hästi tuntud juba ligikaudu sajandi. Tubli eestindamisega tegeldi vastloodud Eesti Vabariigis, jätkati ka okupatsiooni ajal ja sama kehtib praegugi. Tänapäeval on ka rohkem eestlasi kui kunagi varem Prantsusmaad oma silmaga näha saanud. Samas on prantsuse keele oskajate arv olnud alati mõõdukas. Oluline kvalitatiivne muutus on toimumas riigiametnike seas, kus Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (OIF) ja prantsuskeelsete riikide (Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg) toel on alates 1999. aastast keeleõpet saanud üle 4000 inimese. Allakirjutanugi kasutas juba esimesel aastal seda võimalust, jätkamaks kooli ajal hobi korras alustatud õpinguid. Euroopa Liidus tegutsedes aitab prantsuse keele oskus kaasa edukamale diplomaatiale, vastastikusele mõistmisele ja kokkuvõttes nii riiklikule kui ka isiklikule edule.
2010. aasta oktoobrist on Eesti Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni vaatlejaliige. Frankofooniaga liitumisel võib kasutada sedasama magustoidu paralleeli. Eksistentsiaalset laadi eesmärgid rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumisel olid täidetud ja nüüd oli aega ringi vaadata ja otsida veelgi täielikumat rakendust. OIF vaatlejastaatus lisab Eesti välispoliitikale mõnevõrra värvi, võimalusi ja tasakaalu. Seda pole isegi vaja niivõrd suhtluseks Prantsusmaa või teiste euroatlandi frankofoonidega, kellega partnerlus on niigi suurepärane, vaid pigem muu prantsuskeelse maailma avastamiseks (OIF-is on kokku 56 täisliiget ja 19 vaatlejat). See on see ala, kuhu eestlased pole seni eriti jõudnud, kuid mis järjest globaliseeruvas maailmas väärib hõlmamist. Meie huvidega sobitub hästi OIF-i laiem missioon, kus õiglasema maailma saavutamisel peetakse oluliseks keelte ja kultuuride mitmekesisuse edendamist.
Seega on Eesti Vabariik taas sammukese maailmakodanikuks saamisel edasi astunud. Tahaks loota, et Eestis tekib tasapisi juurde koole, kus prantsuse keel on esimeseks või teiseks võõrkeeleks. Siis tekib noortel eestlastel suurem võimalus frankofoonset maailma lähedamalt avastada ja tundma õppida. Samavõrd oluline on näha frankofoonia kultuurilise ja poliitilise kohaloleku edasist kasvu ka Eestis.
13.-20. märtsil toimub Eestis traditsiooniline frankofoonia nädal.
Jaap Ora
Büroo direktor (Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika)
2. poliitikaosakond

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.