panelarrow

EL vaatlusmissioon: kaks ja pool aastat Gruusias

| 0 comments


Euroopa Liidu Vaatlusmissioon (EUMM) asutati 2008. aasta septembris, vahetult pärast augustisündmusi Gruusias. Tegemist on relvastamata tsiviilmissiooniga, mis alustas tööd Gruusias 1.oktoobril 2008 ülesandega jälgida Vene-Gruusia sõja osapoolte tegevust vastavalt Euroopa Liidu vahendatud 12. augusti kuuepunktilise relvarahu kokkuleppele. Vaatlusmissiooni tegevuse aluseks on seega nn Sarkozy-Medvedevi plaan ja selle täitmise jälgimine. Nimetatud kokkulepe sätestab sõjategevuse lõpetamise, humanitaarabi ligipääsu konfliktis kannatada saanud piirkondadele, Gruusia vägede tagasipöördumise oma alalistesse dislokatsiooni kohtadesse, Vene vägede tagasitõmbamise sõjategevuse eelsetele positsioonidele ja rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamise.
 
Missiooni eesmärk on aidata kaasa olukorra stabiliseerimisele ja normaliseerimisele ning suurendada vastastikust usaldust. Missiooni mandaat, mida pikendatakse kord aastas, kehtib kuni käesoleva aasta 14. septembrini.
 
Mandaadi kohaselt hõlmab vaatlusmissiooni tegevus kogu Gruusia territooriumi selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, sh Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, kuhu Venemaa ja okupeeritud territooriumide de facto võimud missioonile ligipääsu ei võimalda. Seetõttu tegutseb missioon vaid Gruusia keskvalitsuse kontrollitaval territooriumil ja keskendub okupeeritud territooriume Gruusia emamaast eraldava nn administratiivpiiri (Administrative Border Line, ABL) ja selle läheduses toimuva jälgimisele. 

Viimased 2,5 aastat on missiooni vajalikkust veenvalt kinnitanud. Olukord administratiivpiiril on stabiliseerunud ja (tinglikult öeldes) normaliseerunud, sest nt vahejuhtumite arv administratiivjoonel näitab langustrendi. Venemaa ja de facto võimud on missiooni omaks võtnud või vähemalt harjunud nägema EUMMi logo kandvate valgete maasturite liikumist administratiivpiiri vahetus läheduses. Samas on esinenud olukordi, kus relvastamata vaatlejate vastu on suunatud relvad. Õnneks on kõik sellised vastasseisud õnnelikult lahenenud.
 
Esile tuleb tõsta missiooni pingeid maandavat rolli: missioon jälgib, hindab ja analüüsib olukorda, raporteerib vahejuhtumitest, informeerib valitsusi ja avalikkust toimuvast. Gruusia valitsusega on vaatlusmissioon sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi (MOU), milles Gruusia valitsus tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse, sh infovahetuse, EUMMi vaatlejatele ligipääsu sensitiivsetele objektidele, jms.
 
De facto võimudega on Euroopa Liidu Vaatlusmissioonil sisse seatud nn kuum liin, mille kaudu saab vajadusel sündmustele kiiresti reageerida, vahetada informatsiooni ja hajutada võimalikke hirme. Lisameetmena rakendatakse intsidentide vältimise mehhanismi (IPRM), mis võimaldab korraldada osapoolte vahelisi regulaarseid kohtumisi. Paraku ei ole mehhanismi formaat kuigi edukas olnud, sest de facto võimud seavad selle tegevusele eeltingimusi, mis teeb töö sisuliselt võimatuks.

Samas pole julgeolekuriskid kuhugi kadunud ja ettearvamatuse element on jätkuvalt kõrge. See tuleneb sellest, et Venemaa ei täida 12. augusti kokkuleppe 5. punkti ega ole oma vägesid Augustisõja-eelsetele positsioonidele tagasi tõmmanud. Vastupidiselt lepingus sätestatule on Venemaa oma kohalolekut Gruusias veelgi tugevdanud, rajades Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse sõjalisi baase ja tuues juurde uut relvastust. Tuginedes sõjalistele ekspertidele, levib Venemaa meedias aeg-ajalt informatsioon nt järjekordse raketiplatvormi (SS-300, Smertš, Totška) paigutamisest okupeeritud territooriumidele, kuhu vaatlusmissioonil puudub ligipääs, ja seetõttu võimalus informatsioon kontrollida.
 
EUMMi töös osaleb üle 200 vaatleja 26st Euroopa Liidu liikmesriigist. Operatiivseks tegutsemiseks on lisaks Tbilisis asuvale peakorterile sisse seatud kolm regionaalset väliosakonda – Mtskheta, Gori ja Zugdidi – mille korraldada on ööpäevaringselt toimiv patrullteenistus.
 
Pole eestlasedki Euroopa Liidu ühismissiooni tegevusest kõrvale jäänud, nende tegemistega käis saatkond veebruari alguses tutvumas. Täna osalevad EUMMi töös neli eestlast, kellest kolm – Ülar Truu, Margus Tamm ja Priit Tohver – asuvad Zugdidis ning Piret Palusoo Tbilisis.

Vasakult: Ülar Truu, Priit Tohver ja Margus Tamm 

 

Ülar ja Margus on mõlemad piirivalvurid, kuid nende töökohustused missioonil jagunevad erinevalt. Kui Ülar on humanitaarrühma liige, siis Margus kuulub ABLi rühma koosseisu. Esimene tegeleb sisepõgenike inim- ja humanitaarõiguste olukorra monitooringuga, sh nende olme ja riigisisese ümberpaigutamisega seotud küsimustega. Muuhulgas jagab rühm informatsiooni Euroopa Liidu ja EUMMi tegevuse kohta laiemalt. ABLi rühm jälgib inimeste liikumisvabadusega seotud olukorda, teostab administratiivpiiril vaatlusi, külastab kontrollpunkte. Eksisteerib veel ka nn vastavuse rühm, mis jälgib kuuepunktilise rahuplaani täitmist tervikuna. Priit on aga piirkonna julgeolekuohvitser.
 
On mõistetav, kui suutmatus täita mandaati tervikuna tekitab frustratsiooni nii Euroopa Liidu liikmesriikides kui missioonis endas. Samas on EUMM täna ainus Gruusias tegutsev usaldusväärne rahvusvaheline missioon, sest 2009. aastal blokeeris Venemaa ühepoolselt teiste toona Gruusias tegutsenud rahvusvaheliste organisatsioonide (OSCE, ÜRO) tegevuse. Euroopa Liit on kuuepunktilise relvarahu kokkuleppe vahendajana ning vaatlusmissiooni asutajana võtnud endale kaasvastutuse julgeolekuvaakumi täitmisel Gruusias. Missiooni lahkumine suurendaks ettearvamatuse elementi ja halvendaks julgeolekukeskkonda. 

Paari aasta perspektiivis missiooni jätkamisele alternatiivi pole. Füüsikaseaduste kohaselt on maksimaalne korratus siis, kui süsteem võib asuda mistahes olekus võrdse tõenäosusega. See ongi täna Gruusia olukord julgeoleku mõttes.
 
EUMMil on „süsteemile” korrastav mõju, mille edasiseks korrastamiseks peab rahvusvaheline kogukond nõudma Venemaalt kuuepunktilise lepingu täitmist selle terviklikkuses. Süsteemi korrastamisele aitaks kaasa Venemaa läbipaistvus relvastuse paigutamisel Gruusia okupeeritud territooriumidele; ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide töö taastamine ja/või uute mehhanismide kujundamine. Silmist ei tohi lasta lõppeesmärki, milleks on Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamine.
 
EUMMile tuleb aga soovida meelekindlust, vaatlejatele ohutuid patrulle ja edukaid tagasipöördumisi koju!
 
Toomas Lukk
EV suursaadik Tbilisis

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.