panelarrow

Eestlased Brasiilias

| 0 comments

Öeldakse, et eestlasi on vähe ja mõne aastasaja pärast ehk sureme väljagi. Tegelikult see aga ehk nii hull ikka pole. Selle kinnituseks saab tuua ka näiteid kaugetest riikidest, kuhu välisministeeriumi traditsioonilised konsulaarmissioonid jõuavad.
 
2010. aasta detsembris toimus samaaegselt kaks missiooni – üks Austraaliasse ning teine Brasiiliasse. Lõuna-Ameerika missiooni aitas korraldada juba kolmandat korda Jüri Saukas, Eesti aupeakonsul São Paulos. Kui eelmistel kordadel tuli kohalikele eestlastele konsulaartoiminguid pakkuma konsul Eesti peakonsulaadist New Yorgist, siis sel korral olid kohalike eestlastega kohtumas ning neile konsulaarteenuseid pakkumas ametnikud välisministeeriumist. Kolmepäevasele vastuvõtule (ajavahemikul 13.-15. detsember) oli registreerunuid üle 130 ning muidugi oldi kõige enam huvitatud Eesti passide taotlemistest, sest lisaks eestlusele, mida hoitakse seal hinges ja südames ja mida antakse edasi põlvest põlve, on just pass see, mis hoiab sidet kauge kodumaaga.
Pildile on paremalt vasakule jäänud passitaotleja pr Joana Ribeiro Facó, konsulaarosakonna õigusbüroost Maiga Võsu, loo autor ja Eesti aupeakonsul São Paulos Jüri Saukas

Kohtumised eestlastega Brasiilias panid mind korduvalt imestama, kuidas paljud neist, kes on kolmanda või neljanda põlve eestlased ja kes isegi pole veel kordagi jõudnud oma esivanemate sünnimaale on endas edasi kandnud armastust Eestimaa vastu. Tõendamaks oma põlvnevust, toodi välja dokumendid, mida Eestis võib enamasti vaid muuseumides näha. Möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel väljastatud Eesti välispasse, tõendeid ja õiendeid erinevatest ametkondadest ning väljavõtteid kirikuraamatutest oli suure hoolega alles hoitud. Kõige sügavama mulje jättis aga üks perekond, kus vanaemade eestvedamisel sooviti üheskoos laulda Eesti hümni. Kuna kõige nooremad pereliikmed aga eesti keelt enam ei oska, siis igale eestlasele südamelähedased sõnad „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ olid tõlgitud ka portugali keelde. Vanaema Leonora rääkis pikalt sellestki, kuidas kohalikud eestlased Brasiilias kokku hoiavad ja milliseid traditsioonilisi ühisüritusi korraldatakse (portugalikeelne koduleht http://www.estonianobrasil.com). Eestlasi ja nende järeltulijaid on Brasiilias muidugi üle kogu riigi, kuid kõige enam siiski just São Paulos, kus kogukond ka kõige aktiivsem. Kuid Brasiilias on veel kaks linna, kus eestlased nõu ja abi võivad saada. Rio de Janeiros ning Santoses tegutsevad meie aukonsulid, kes konsulaarmissiooni ajaks olid samuti São Paulosse tulnud. Nii oli eesti päritolu aukonsul Oskar Metsavaht Rio de Janeirost tulnud koos poegadega ja tütrega uusi passe taotlema.

Aukonsul Oskar Metsavaht selgitamas pojale, kuidas passitaotlusele allkirja kirjutada

Vaatamata umbes kolmekümnekraadisele suvesoojale, olid São Paulo linnatänavad jõuluehteis. Kui vanemad inimesed mäletasid veel lumiseid Tallinna kirikutorne ning Lõuna-Eesti metsi, siis noorematele eestlastele tuli mitmel korral rääkida sellest, kuidas samal ajal konsulaarmissiooniga Brasiilias lumetuisk Eestis suuri hangesid kokku kuhjas. Jutud kümne ja kahekümne miinuskraadistest talveilmadest ei tundunud neljanda põlve eestlastele usutavatena. Siiski võib aga öelda, et pea kõigil kasvas Eesti külastamise ning mõnel juhul ka Eestisse elama asumise soov. Usun, et nii mitmedki uued sõbrad, kes São Paulosse tulid passi taotlema, võtavad juba 2011. aastal ette suure reisi Brasiiliast, Tšiilist ja Argentiinast, et tulla oma esivanemate maale, kus saavad kinnitust sellele, et Eestimaa on üks väga ilus riik, kus eestlased ja eesti keel jäävad elama alatiseks.

 
Rõõmsaid jõule kõigile eestlastele ning edukat 2011. aastat lähedastele ja sõpradele!
 
Lauri Bambus
asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.