panelarrow

Euroopa Arengupäevad Brüsselis

| 0 comments

6.-7. detsembril toimusid Brüsselis Euroopa Arengupäevad. Tegemist on igal aastal aset leidva sündmusega, kus ELi arengukoostööga seotud toimijad tutvustavad oma tegevusi messile sarnanevas arengukülas (development village) ning arutavad olulisemate arengupoliitika väljakutsete üle. Kahe päeva jooksul võttis üritusest kokku osa 6000 inimest, 120 paneeldiskussioonis/kohtumisel esines üle 300 esineja. Tuntuimatest osalejatest tasub ära märkida Benini riigijuhti, Zimbabwe, Nepali ja Belgia peaministrit, IMFi peadirektorit ning loomulikult Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidenti, arengu- ja humanitaarabi volinikke. Videotervitusega esines Birma teisitimõtleja Aung San Suu Kyi.
 
Euroopa Arengupäevade suurim võlu on see, et iga arengukoostööhuviline leiab sealt midagi. Arengupoliitika kujundaja/mõjutaja osaleb erinevatel paneeldiskussioonidel, pigem suhtlusvõrgustikke arendada soovija liigub rohkem ringi arengukülas. Oma riigi tegevusi tutvustavatele ametnikele on see võimalus teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kolleegidega kokku saada ning koostöövõimalusi arutada. Lisaks on üritusel ka huvitav kultuuriprogramm.
 
Balti riikide stend
Eesti tutvustas oma arengukoostöö tegevusi nagu eelnevatelgi aastatelgi ühisel stendil koos Läti ja Leeduga. Balti riikide arengukoostöö prioriteedid on üksteisele sarnased, seetõttu võib sellist ühistegevust nimetada väikeseks, kuid signaali mõttes oluliseks positiivseks näiteks EL doonorite omavahelisest koordinatsioonist ja koostööst. Ühine stend meelitas kindlasti rohkem külastajaid, kuid tekitas huvi Eesti tegevuste kohta ka meie kõige lähemates naabrites. Välisministeeriumi EL arengukoostöö ekspert Martin Karner andis intervjuu Läti Raadiole, kus rääkis Eesti tegevustest Afganistanis ning meie plaanidest nii oma tehnilist kui rahalist abi sellele riigile kasvatada. Lõunanaabrite riigiraadio ei jätnud oma uudises ära märkimata ka seda, et nende arvates oli just Eesti materjalide vastu osalejatel eriline huvi.
 
2010.a. arengupäevade juhtmotiiviks oli tees, et muutunud maailm vajab uut Euroopa Liidu arengupoliitikat. Arenguabi, mis siiani on suurendanud vaeste abisaajate sõltuvust rikastest doonorriikidest, peab muutuma kaasahaaravat ja kestvat arengut toetavaks katalüsaatoriks. Kõige paremini väljendas arengumaade soovi Aafrika Arengupanga peadirektor Donald Kaberuka, kelle arvates abi, millel puudub väljumisstrateegia, ei saa kunagi olla edukas. Palju räägiti novembri alguses ilmunud Euroopa Komisjoni rohelisest raamatust ning ootustest, kuidas seal väljapakutud ideed võiksid EL arengupoliitikat uuendada.
 
Lissaboni lepingust ning EL välisteenistusest tuli samuti juttu, eelkõige selles võtmes, kuidas arengupoliitikat välispoliitikasse paremini sobitada ilma otseselt välispoliitika huvidele allutamata. Mitmete vaesemate riikide esindajate seas valitseb ebakindlus, mida on osaliselt õhutanud ka Euroopa enda vabasektor. Nii arenguvolinik Andris Piebalgs kui ka loodud välisteenistuse üks juhte Pierre Vimont üritasid seda leevendada, rõhutades et Lissaboni leping loob hoopis uusi võimalusi, et arengupoliitika EL välistegevuses olulisemale kohale asetada.
 
Abi efektiivsuse osas on juba mitu aastat räägitud sellest, et vanamoodi edasi minna ei saa, paraku tõdeti taas, et muutunud on vähe. ELi abi on endiselt killustunud, samas rahvusvaheline kontekst on muutunud keerulisemaks, sest oma tegevusi on laiendanud uued tegijad nagu Hiina, Brasiilia ja India. Lisaks on tekkinud rohkesti eraalgatusi ja -fonde, mille eelarved võivad olla suuremadki kui doonorite omad. Ekspertide hinnangul on ainus võimalus olukorda muuta, kui säilib poliitiline tähelepanu ning tekib tahtmine seda muuta.
 
Majanduskriisi mõjudest arengu rahastamisest ei saadud arengupäevadel samuti üle ega ümber. Kuigi enamike kohalviibinute arvamus ühtis tõenäoliselt IMFi peadirektori Dominique Strauss-Kahni poolt öelduga, et arengu rahastamise vähendamine majanduskriisi ajal ning kohustustest mitte kinnipidamine on halb mõte, siis karta on, et eelarvete üle otsustajateni see üleskutse siiski ei jõua. Suurbritannia ehk välja arvatud, kelle valitsus on muudele kärbetele vaatamata lubanud arengu rahastamist kolme järgneva aasta jooksul kasvatada ligi 40%.
 
Mitmetes paneeldiskussioonides vaieldi ka nõndanimetatud innovaatilise rahastamise või täpsemalt finantstehingute maksu üle, millel on toetajate arvates suurepärane võimalus arengukoostöösse lisaraha tuua ning üldist finantsspekuleerimist vähendada, teiste arvates on seda aga raske administreerida, ohustab majanduskasvu ning juhib tähelepanu kõrvale arengurahastamise kohustuste mittetäitmiselt.
 
Kõige emotsionaalsem vaidlus toimus endise arenguvoliniku ja praeguse Euroopa Parlamendi saadiku Louis Micheli ning Aafrika vabasektori esindaja Demba Dembele vahel ümarlauas, kus vaagiti, millised on kõige vähem arenenud riikide võimalused maailmamajanduses paremini osaleda. Viimane süüdistas Euroopa Liitu vabakaubandust toetavate majanduspartnerluslepingute (Economic Partnership Agreements) peale surumises ning jaga ja valitse mentaliteedis. Michel seevastu kritiseeris oma arutelupartneri suhtumist kui ajast ja arust ning alaväärsuskompleksist tulenevat lähenemist, mis tema hinnangul on ka üks peamistest põhjustest, miks Aafrika endiselt nii tagasihoidlikult areneb.
 
Eestlastest osales Euroopa Arengupäevade ümarlaual ajakirjanik Ahto Lobajakas, kes võttis osa arutelust, kus vaagiti eurooplaste hoolimist vaesemast maailmast. Lobjaka arvates valitseb arengukoostöö mõistmisel ning toetamisel endiselt suur erinevus vanemate ja uuemate EL liikmesriikide vahel, mida selgitab kõige paremini nende riikide endi suhteliselt madalam arengutase. Lobjakas avaldas oma seisukohta ka selles osas, et arenguabi ei tohiks lähtuda niivõrd välispoliitilistest eesmärkidest või pragmatismist, vaid eelkõige humanistlikest kaalutlustest.
 
Eelpool kirjutatu ei pretendeeri kindlasti kõikehõlmavale kokkuvõttele, vaid ainult autorile kõige rohkem silma või kõrva jäänud diskussioonidele. Suuremast osast aruteludest on tehtud ka videosalvestused, mida saab näha ürituse ametlikul veebilehel – http://www.eudevdays.com. Järgmisel aastal toimuvad Euroopa Arengupäevad detsembri alguses Varssavis.


Tanel Tang
EV alaline esindus EL juures

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.