panelarrow

Pankisi: maailm avaneb

| 0 comments

Pankisi org on üks kõige kaugemaid nurki Gruusia ääremaal koos sellest tulenevate murede ja rõõmudega. Orus on seitseteist küla, mis on koduks umbes 15 000 inimesele. Kuigi tegemist on suhteliselt eraldatud ja traditsioone järgiva kogukonnaga, elavad seal tavalised inimesed, kes teenivad igapäevast elatist, kasvatavad ja koolitavad lapsi ning lahendavad teisi elu-olulisi küsimusi. Paik on eriline oma rahvastiku koosseisu poolest, sest koos elavad nii õigeusklikud grusiinid, kui islamiusku järgivad kistid ja tšetšeenid. Pankisi ajaloolise tausta kohta saab täpsemalt lugeda varasemast, 1.oktoobri ajaveebi postitusest.
 
Umbes aasta eest külastas saatkond Pankisi orgu esimest korda, et olukorda seal oma silmaga näha. Samuti et püüda leida koht, kus hea tahte korras midagi kasulikku ära teha. Miski ei viidanud toona sellele, et esimesele, üsna kiiruga kavandatud külastusele järgnevad uued, sõna otseses mõttes töövisiidid, ja et esialgne külalisi saatnud umbusk asendub peagi sõbralike suhetega. Algselt pikana tundunud 3,5 tunnine autosõit tundub iga Pankisisse sõidetud korraga aina lühemana.
 
Duisi küla on teel Pankisi orgu esimene kistide asula, kus asub ühtlasi kohalik administratsioonikeskus. Saatkonna ootused seoses Pankisiga olid üsna ebamäärased, kuid nagu ütleb vanasõna, on parem üks kord näha, kui kümme korda kuulda. Iga korraga, kui Pankisis käisime, avanesid üha uued Pankisi oru elu-olulised tahud. Mõjusalt kerkisid esile märgid hoolivusest ja soovist elu edasi edendada, mis sai tugevaks argumendiks teha „just midagi sellist“ Pankisis, mis lõpuks realiseerus arvutiklassi rajamisega.
 
On üsna loomulik, et kohalik administratsioonikeskus on elutegevuse tõmbekoht. Duisi küla puhul paikneb seal lisaks administratsioonile veel polikliinik, vaimse hälbega laste ja noorukite päevakeskus ning Roddy Scotti nimeline fond.
 
Päevakeskus
Puu tähendab “Sügis on käes”

Päevakeskus, mis mahub ära ühte kitsukesse tuppa, koondab endas paarikümmet erinevas vanuses noorukit. Keskuses tegutseb kolm inimest – kaks hooldajat-õpetajat, grusiinlanna Tamriko ja tšetšeenitar Kometa ning autojuht Beso. Mõlemad naised kiirgavad tohutul hulgal empaatiat oma hooldatavate suhtes. Päevakeskuses autojuht teeb aga igal tööpäeva hommikul Pankisi orule ringi peale ja toob kõik päevakeskuse hoolealused Duisi külasse, et nad õhtul oma kodudesse tagasi viia. Suvel kütab päevakeskuse ruumi soojaks päike, sügis-talvel aga samas toanurgas küdev buržuika. Sõltumata ilmast või aastaajast on võimatu mitte märgata ruumi täitvat inimlikku soojust ja tähelepanu.

 
Aastaaegadest niipalju, et päevakeskuse hoolealused ei mõista sõnade kevad, suvi, sügis ja talv tähendust. Seetõttu ei kasuta nad aastaaegade eristamiseks mitte tavapärast lauakalendrit, vaid illustratsioone ja värve. Kevad on roheline ja suvi lilleline, sügis on pruun ja talv valge. Kuu edenemist, nt sügise puhul, märgivad pruunile puuvõrestikule lisatud rohelised puulehed. Kui vahetub aastaaeg, siis vahetub vastavalt ka aplikatsioon.
 
“Tööhoos” laste päevakeskus

Päevakeskuse hoolealused võtavad külalisi vastu silmnähtava huvi ja rõõmuga. Viimasel kohtumisel nendega tuli allakirjutanu juurde Mamuka ja näitas rõõmsalt paberilehte, kuhu ta gruusia keeles midagi kirjutanud oli. Nähes külalise saamatust selgitas õpetaja Tamriko, et Mamuka õppis oma nime kirjutama – nüüd suudab ta ISE allkirjastada „pensioni” kätte saamise teate, mille postiljon talle igakuiselt toob. Julgustavate sõnade peale „Kargikhar, Mamuka! Yvela kargebikhart, ” (Tubli Mamuka! Te olete kõik tublid,) lõi Mamuka niigi rõõmus nägu veelgi rohkem särama. (Lahkumisel embas Mamuka külalisi, mis on tavapärane käitumisviis Gruusias.) Juures olnud autojuht lisas: „Kui sa veel näeksid, kuidas Mamuka tantsib!”

 
Mis saab aga päevakeskusest järgmisel aastal, mille tegevust senini finantseeriti ÜRO Inimõiguste ülemvoliniku eelarvest, on ebaselge. Nii tõmbab ÜRO päevakeskuse töötajate sõnul oma tegevust Gruusias koomale. Raha päevakeskuse tegevuse jätkamiseks on garanteeritud käesoleva aasta lõpuni. Samas on mitmed saatkonnad valmis, piirkondliku juhtkonna toetusel, päevakeskuse töö jätkamist Pankisis rahaliselt toetama.
 
Roddy Scott’i nimeline fond
Administratiivhoone teisel korrusel asub Roddy Scotti nimeline fond. Roddy Scott oli Briti ajakirjanik, kes hukkus 2002. aasta sügisel Tšetšeenias. Ta oli julge ja riskiteadlik ajakirjanik, kes tahtis ise teada ja teisi valgustada Tšetšeenias toimuvast.
 
2007. aastal asutasid Roddy vanemad ja sõbrad Pankisi orus, kus Roddy üsna pikalt viibis, temanimelise fondi, mis tegeleb – üllatus, üllatus – inglise keele õpetamisega Pankisi oru lastele. Kui alguses oli huvilisi paarkümmend, siis nüüd on huviliste arv kasvanud kaheksa korda!
 
Õppetegevus toimub paarikümne ruutmeetri suuruses ja pehmelt öeldes kesises seisus ruumis, mida sisustab aegunud tahvel, kolmekihilisest vineerist kokkuklopsitud koolilauad ja toolid. Klassiruumile lisab „värvi” lekkiv katus. Ruumi kütab mõistagi buržuika. Selle taustal tekib paratamatult lugupidamine nii sihtasutuse vedajate kui laste suhtes, kes nendes tingimustes kaugel ääremaal inglise keelt õpetavad ja õpivad. Fondi juhi Lia sõnul kavatsetakse uuel aastal moodustada 5. klassi õpilastest uus õpperühm. Kuna soovijaid on palju, tuleb paratamatult valik teha. Fondi ruumid on laste seas muutunud nõnda populaarseks, et nad veedaksid seal kogu päeva kooli minemata.
 
Vabatahtlikud

Uue tõuke fondi tegevusele andis eestlaste rajatud arvutiklass, mis sidus Eesti saatkonna ja mitmed Gruusias ajutiselt viibinud eestlased Pankisi oruga. Esialgne mõte oli katsuda oma jõududega renoveerida klassiruum ja rõdud. Ettevõtmine, mis esmapilgul tundus olevat ühe nädalavahetuse pikkune ja vabatahtliku töö korras lahendatav ülesanne, võttis lõpuks kavandatust sootuks rohkem aega. Tõenäoliselt kõik, kes kunagi remondiga kokku puutunud, on tundnud, et remondi käigus lahendamist vajavate ülesannete rida pikeneb. Nõnda juhtus ka arvutiklassi puhul, kus pärast esimest Pankisis veedetud nädalavahetust sai selgeks tegelike tööde ja vajaduste maht. Üks nädalavahetus oli olukorra ilmselge alahindamine. Nõnda kulus remonttöödeks sisuliselt kogu kevad ja mitmed-mitmed nädalavahetused.

Sellise ühistöö suurim ja väga positiivne kogemus oli inimeste valmidus kaasa lüüa. Kui keegi ei saanud tulla, siis põhjusega. Samas iga kord, üldjuhul laupäeva hommikuti, Tbilisist Pankisi poole startides oli koos kümnene reisiseltskond, mis koosnes Gruusias töötavatest või siin muul põhjusel viibinud eestlastest ja nende sõpradest.
 
Mõnda aega ei tahtnud seda sekeldamist jälginud kohalikud inimesed uskuda, et tegemist ei ole palgatööjõuga, vaid vabatahtliku ettevõtmisega. Mehed tundsid huvi, et mida tunnist makstakse? Ammugi ei tahetud uskuda seda, et ürituses osalevad diplomaadid, sest vaadake kuidas nad riides on, ükski diplomaat ei käi šortsides ega t-särgis!
 
Arvutiklassis

Remondi käigus hakkas tasapisi välja kujunema arvutiklassi idee, millele andis suuresti tõuke Harju Ettevõtluse Sihtasutuse poolt humanitaarkorras Gruusiasse saadetud kolm arvutit. Ilmselgelt jäi sellest klassi rajamiseks väheks. Tuli leida sponsoreid, et klass saaks kokku vajaliku hulga arvuteid. Mitmete küsimiste ja selgitamiste peale jäi pinnale Tbilisi Rahvusvaheline Naisteorganisatsioon (IWA), mis koosneb kohalike diplomaatide ja välisettevõtete juhtide abikaasadest ning muidu ettevõtlikest naistest. IWA tegevus on suunatud heategevuse organiseerimisele ja nn fund-raising’ule. Muide, saatkonnad panustavad IWA edusse oluliselt osaledes nt iga-aastasel heategevuslikul jõululaadal, kus saadud müügitulu antakse IWAle.

 
Idee teostamine võttis 3-4 kuud aega, kuid suve lõpuks sai renoveeritud arvutiklass Eesti saatkonna, Gruusiat külastanud eestlaste ja IWA toel tööle. Laste kevadisest unistusest internetist sai sügiseks reaalsus. Lisaks inglise keele õppele täienes laste kooliväline tegevus arvutiõppega. Tänada kõiki projektis osalenuid inimesi oleks liialt vähe, kuid siiski – suur tänu abi ja osalemise eest!
Pankisi sõprade ja laste tänu peegeldab aga lisatud video. Vaadake, mis välja tuli:
 
 
Toomas Lukk
EV suursaadik Gruusias

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.