panelarrow

Eesti – kriisiga toimetuleku mõtteviis

| 0 comments

Pole sugugi tavaline, et ühe väikese riigi diplomaat ei pea ise peaaegu mitte midagi tegema selleks, et tema riiki positiivselt tähele pannakse, räägitakse seltskonnas ja vähe sellest – kiidetakse ka ajalehtedes.

Praeguses üleüldises ellujäämisharjutuses majanduskriisi näol on Eesti Hispaanias kaunis tuntuks saanud „hullumeelse“ sooritusega, võtta keset totaalset kriisi kasutusele euro. Mõistagi on ka palju skepsist, kuid domineerib siiski positiivne ja tunnustav hoiak ühe pisikese riigi suhtes, kes kõigi raskuste kiuste on suutnud enda majandusnäitajad viia vastavusse ka kõige nõudlikumate standarditega.

Siin on stiilinäiteks üks artikkel, mis ilmus 1. detsembril internetiväljaandes Libertad Digital Economía. Nii põhjalikku ja üdini positiivset artiklit Hispaania ajakirjanduses nii kauge riigi nagu Eesti kohta ei näe just sageli.

Lühidalt võtab artikli sisu kokku juba pealkiri ja selle alune sissejuhatav lõik: Eesti, kriisiga toimetuleku mõtteviis. Nad on vähem võlgu kui ükski teine ja on väljumas kriisist. Retsept? – Peale aastaid kestnud laenupõhist majanduskasvu kehtestada kriisimeetmed ühe ropsuga. Liituvad eurotsooniga jaanuaris kadestamisväärses makromajanduslikus seisukorras.

Artikkel kirjeldab lühidalt Eesti püüdlusi ja majanduslikku edu Euroopa Liidu liikmesriigina. Majanduskriisiga toimetulekuks viis Andrus Ansipi juhitav valitsus ühe ropsuga sisse “titaanlikud kärped”, ülejõu kulutamine lõpetati hoobilt ja üheainsa otsusega. Võrdleb kriisimeetmetega Hispaanias. Eriti kriitiline on ajakirjanik Hispaania valitsuse poolt ellu kutsutud Plaan E suhtes, mille sisuks oli valitsussektori kulutuste suurendamine (laenuressursi arvelt), eesmärgiga elavdada tööturgu ja luua töökohti ning leiab, et Eesti valitsuse puhul ei tuleks seda laadi meetmed isegi mitte teoreetiliselt kaalumisele. Kirjeldatakse pikemalt, missuguseid meetmeid Eesti rakendas.

Ajakirjanik näitab, kuidas veel 2009. aastal oli Eestis drastiline majanduslangus ja kuidas 2010. aastal on majandus pöördunud kasvule. Võrreldakse Eestit ka Iirimaaga ja ajakirjanik leiab, et erinevused on suured. Eesti valitsus ei ole pidanud sentigi kulutama maksumaksja raha pangandussektori päästmiseks, sest seda pole olnud tarvis. Pangandussektor on tugev ja majandusmõtteviis täpselt samasugune kui valitsuses.

Võrreldakse Eestit ka Suurbritannia ja Poolaga ning leitakse, et Eesti on tulnud kriisist välja isegi kaalumata rahvusliku rahaühiku devalveerimist. Lõpptulemuseks on, et keset totaalset kriisiagooniat astub Eesti eurotsooni uksest sisse kadestamisväärselt tugeva majandusega. Ajakirjanik soovitab Euroopa Liidul Eestist eeskuju võtta, eriti aga sellistel “raha tuuldeloopijatel” nagu Kreeka, Portugal ja Hispaania.

Ajakirjanik leiab, et vaatamata raskustele, mida Eesti rahvas paar aastat pidi taluma, on Eesti praegu parimal majanduslikul positsioonil kui kunagi varem.

Toomas Kahur
EV suursaadik Madridis





FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.