panelarrow

Mardilaat Helsingis – kas osa Eesti brändist?

| 0 comments

Helsingis esitleti hiljuti Soome brändi raportit, kus märksõnadeks puhas loodus, toimiv ühiskond ja õppimine. Mardilaat Helsingis, mis toimus tänavu juba 27. korda, on parim näide Eesti brändist – järjepidevusest, koostööst, traditsioonidest, kultuurist, ühiskonna arengutest.  Iga-aastane novembrikuine sündmus seostub miskipärast alati tuisuse ilma, aga mõnusa sooja inimsaginaga Kaapelitehases.

Selle aasta Mardilaada teema oli Tallinn2011. Nii nagu eelmisel aastal, külastas ka tänavu Helsingi Kaablitehases toimunud Mardilaata umbes 14 000 – 15 000 huvilist. Mardilaat on rõõmus üritus.  See on raamatud, kaunis käsitöö, põnevad kohtumised, moosid ja suitsujuust, muusika ja mis kõige tähtsam – suur Eesti avastamine. Liisa Ojaveer, kelle mälestused Mardilaadast ulatuvad 1990ndate algusesse, peab kõige positiivsemaks kogemuseks koostegemise rõõmu – Soome Tuglas-seura, Eesti Instituut, EAS, Eesti-Soome Seltside Liit ja Eesti saatkond Helsingis, Tallinna linn, erinevad Eesti maakonnad jne annavad kõik oma parima, et igal aastal oleks Mardilaat tuhandetele külastajatele ja osalejatele meeldejääv ja südantsoojendav sündmus.

Sel aastal tähistati Mardilaadal Eesti Instituudi Soomes 15. sünnipäeva, mõnusalt tugitoolides lesides sai tutvuda kultuuripealinn Tallinn2011 tegemistega, muusikasõpradele pakuti jazzi (Nordic sounds), klassikat (Reval Ensemble) ja folki (Svjata Vatra) ning loomulikult kutsuti kõiki vanu ja uusi sõpru Eesti Majja, mille vägev avamispidu selle aasta septembris Suvilahtis toimus.

Eesti saatkond Helsingis osales traditsioonilise infolauaga, eesmärgiks jagada nii konsulaar- kui turismiinfot. Konsulaartalituse direktor Tarmo Punnik on Mardilaada fenomeni tunda saanud kaks aastat. Sellel üritusel on oma hing ja sügavus.  On vaimustav aduda, kuidas tuhandetele inimestele läheb sügavalt korda Eesti käekäik, kuidas neid huvitavad seninägemata vaatamisväärsused, kuidas nad saavad inspiratsiooni uuteks reisideks Eestisse, kuidas nad avastavad uusi teadmisi või leiavad vaimustavaid käsitöötooteid. Järjest enam võidab populaarsust Eesti köök, toitumistavad teine-teiselpool lahte on piisavalt erinevad, et avastamisrõõmu kogeda. Huvilised panevad nii mõnigi kord proovile saatkonnalaua taga seisja teadmistepagasi. Millist mõisa te soovitaksite külastada, kui ma olen juba käinud seal, seal ja seal? Kas euro tulek mõjutab turismindust Eestis? Kus asuvad Eesti KGB arhiivid? Kuidas pääseb Viru hotellist kõige lihtsamalt vabaõhumuuseumi jne. Mõnelgi on rääkida mõnus reisilugu või meeldejääv maitseelamus mõnest Eesti söögikohast. Saatkonnatöötajad ei kuulnud Mardilaada nädalavahetusel kordagi negatiivset Eesti või eestlaste kohta. Ja miks peakski, tegelikult oleme me ju paremad, kui sageli ise arvame.

Järgmise aasta Mardilaada teema on Saare- ja Hiiumaa, 2012. aasta teema on Läänemaa.
2013. aastal toimub Mardilaat juba 30. korda, mis on vägagi märkimisväärne juubel.

Foto: Toomas Dettenborn

Liisa Ojaveer, kultuurinõunik
Tarmo Punnik, konsulaartalituse direktor
Maarika Saarna-Siimann, pressisekretär

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.