panelarrow

Ettevõtjate teadlikkus välisministeeriumi toest eksportturgudel tegutsemiseks

Eesti, olles väike riik on oma olemuselt alati suunatud väljapoole. Piiratud siseturu ja tarbijate vähesuse tõttu sõltub riigi ja väiksemas mudelis selle ettevõtete ning elanike majandusedu paljudel juhtudel välisturust. On selge, et oma tootmismahtude kasvatamise, realiseerimisriskide hajutamise jt eesmärkide saavutamiseks vaatavad toote- või teenusepakkujad üle piiri uutele turgudele.

Minu ettekujutus välisministeeriumi (VM) tegevusest enne organisatsiooni igapäevatööga tutvumist oli suhteliselt pinnapealne. Sisuliselt piirdus see vaid minu kui tavakodaniku suhtlusega saatkonnaga, kui välismaal viibides õnnestus dokumendid ära kaotada. Lisaks oli tekkinud üldisem kuvand nö. välispoliitika-tegemisest ajakirjanduses. Olles aga mõnda aega välismajanduse ja arengukoostöö osakonna äridiplomaatia büroo igapäevatöös osalenud, sai üsna peatselt selgeks üksikisikute ja ettevõtete huvide eest seismise aktuaalsus ning kõlapinna tegelik ulatus.

Impressiivselt mõjus päringute käsitlemise kiirus ja vastuste koostamise põhjalikkus. Ühe kirja vastuse saatmiseks küsitleti 3-4 vastava valdkonna spetsialisti ning vastus saadeti välja mõne tunni jooksul alates küsimuse laekumisest. Siinkohal võiks see olla heaks näiteks tavapäraselt oma klientidele vastuste saatmise kiirust ohtralt reklaamivatele eraettevõtetele!

Laiendamaks enda tagasihoidlikku nägemust VM funktsioonidest ettevõtjate toetamisel, otsustasin läbi viia eksperimentküsitluse oma tutvusringkonnas. Vastajate hulka kuulus mitmeid inimesi väga erinevatelt ametikohtadelt, ent üldistatav vastus oli suhteliselt sarnane – VM tegeleb dokumendiprobleemide ja välispoliitikaga, kusjuures välispoliitika olemust ei osatud täpsustada. Seejuures oli tähelepanu vääriv asjaolu, et kuigi nii mõnigi vastaja on ise ettevõtte omanik või juht ning mitmetel on täna olemas ka välispartnerid, on nende teadlikkus VM äridiplomaatilisest tegevusest tõepoolest madal.

Samas võib jätkata, et viimase kolme nädala jooksul VM ja erinevate erialaliitude juhtide kohtumistel jäi kõlama sarnase probleemi olemasolu – ettevõtjad ning tihti ka erialaliidud ei ole teadlikud VM toe olemasolust nende ettevõtmistes, mistõttu olemasoleva potentsiaaliga kardetakse välisturgudele minekut või pahatihti leiutatakse taas jalgratast, olukorras, mil suur oaa eksportöörile vajalikust teabest on meie välisesindustes juba olemas. Nii sisenetaksegi välisturgudele juhuslikult ja omal käel ning tihti baseerub kogu eksporttegevuse planeerimine rahvusvahelistelt messidelt hea õnne korral leitud kontaktidel. Nii aga kaob tegutsemise efektiivsus ja suurenevad mõttetult tehtud kulutused.

Tänane teabe otsimise põhimudel Eestis on peaasjalikult internetipõhine. Igal endast lugupidaval organisatsioonil või ettevõttel on kodulehekülg, kuhu on koondatud kõikvõimalikku informatsiooni. Vaadates VM veebilehte on meeldiv tõdeda, et sellelt leitav info on põhjalik ning laialdane, kuid arvan, et siiski sellest ei piisa. Ka info juurdekuhjamine teenusepakkuja poolt ei hüvita kliendi madala teadlikkusega kaasnevaid riske.

Juurprobleem paikneb hoopis sügavamal- tihtipeale ei tule välisturgudele pürgija isegi selle peale, et ministeeriumist infot või tuge otsida, kuivõrd alateadlik kuvand riigiasutusest kui suletud ja inimkaugest süsteemist, ei võimalda välisministeeriumi otseselt eraettevõtlusega seostada. Selleks, et saavutada infovahetuse osas võimalikult hea tulemus, on vaja teha teavitustööd. Sisuliselt on vaja otsustajateni ettevõtluses tuua riigipoolne tegevus ja pakutavad võimalused lähemale.

Informeerimine ja selleks kasutatavad kanalid peavad seejuures olema väga täpselt läbi mõeldud. Ühiskonna arengu ja elektroonilise meedia arengu valguses on tekkinud olukord, kus kaasaegne igapäevakeskkond koosneb lakkamatust teabevoost, pidevast ajanappusest ja ülesannetest, mille täitmise eelduseks on õige infoallikas.
Missuguses vormis ning vahenditega teavet riigi võimalustest ettevõtjatele edastada, on hetkel paraku raske öelda, ent eksportööride huvid ja riigi tugitegevus selleks on vaja senisest tihedamalt ühendada, vältimaks olukorda, kus mõlemad osapooled tegutsevad sama eesmärgi nimel, kuid igaüks omaette.

Merle Brett-Alveus töötas 3 nädalat praktikandina VM välismajanduse ja arengukoostöö osakonnas, äridiplomaatia ja analüüsi büroos.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail