panelarrow

Kui plaanid Austraaliasse minna

| 0 comments

Liina Viies, konsulaarabi büroo

Teksti on uuendatud 26. augustil 2015

Austraalia on piisavalt kauge ja põnev koht, mis meelitab 18 – 30 aastaseid noori töötamisõigusega turismiviisadega rändama. 2013. aasta 31. detsembri seisuga viibis Austraalias noorte töö- ja puhkeviisaga 1441 Eesti kodanikku, 2014. aasta 31. detsembriks mõnevõrra vähem – 1063. Õnneks läheb suuremal osal ränduritest aastane seiklus üsna kenasti. Samas näeme, et saatkonna, aukonsulite ja konsulaarosakonna poole pöördutakse endiselt ikka siis, kui suur häda käes. Ohked “…oleks ma seda varem teadnud”, samuti mitmed mitte-nii-õnnelikult lõppenud juhtumid ajendasid meid kirja panema kõiki neid lugematuid pisiasju, millega me konsulaarabi büroos ikka ja jälle Austraalias olevate noorte puhul kokku puutume.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ENNE MINEKUT
Kindlustus. Loomulikult ei eelda keegi, et rännakul olles kohe haigus kimbutama hakkaks. Aga kui häda käes, tuleb leida abi ehk kohalikku meditsiinisüsteemi tundma õppida. Ravimid, arstivisiit, haiglasse sattumine on kindlustamata isikule ebameeldivalt suured väljaminekud. Pea meeles, et kindlustuspoliis kataks sinu kogu reisiperioodi. Samuti tuleks reisil ettevõetavad tegevused läbi mõelda (tavakindlustus ei kata surfamisel, purjetamisel või kaljuronimisel tekkinud vigastusi). Näiteks võib aastase füüsilise töö lisatingimusega kindlustuspoliis maksta sõltuvalt vanusest, riskiastmest ja kindlustuskattest umbes viis-kuus sada eurot, mis võib esmapilgul tunduda suur summa. Samas on võrdluseks pakkuda eelmise aasta rekordiline haiglaarve oli 120 000 EUR. Ka kõige väiksemate vigastuste ravimise eest tuleb Austraalias tasuda ligi 1000 dollarit. Parem karta kui kahetseda, sest õnnetus ei hüüa tulles.

Tee omale uus pass vahetult enne Austraaliasse minekut. Kõige sagedamini vajavad Austraalias rändavad noored konsulaarabi passi kadumise või varastamise tõttu. Muideks, pass kipub sageli ka maha ununema, kuna ringi reisides tuleb oma asju pidevalt kokku-lahti pakkida. Austraalias esineb üleujutusi ning ülitugevaid hoovihmasid, mistõttu veekahjustuste vältimiseks võiks hoida passi veekindlas nn. „minigrip“ kotis. Samas võiks teada, et Eesti passi taotlemine on Austraalias viibides keeruline ettevõtmine, kuna nõuab näpujälgede andmist. Passitaotluse saab sisse anda vaid Eesti saatkonnas Canberras, kus biomeetrilise passi taotlejalt võetakse sõrmejäljed. Passi võib hiljem kätte saada ka aukonsulitelt Perthis (WA), Brisbane’is (Qld), Adelaide’is (SA) või Hobartis (Tas). Austraalias on vahemaad väga suured ja Canberrasse reisimine on kulukas ja aeganõudev. Seetõttu on küllalt heaks ettevaatusabinõuks juba enne Eestist ärasõitu omale uus pass teha. Juhul kui pass peaks mingil põhjusel kaotsi minema, on inimesel sellisel puhul õigus veel kahe aasta jooksul uus pass tellida omale posti teel. St aukonsuli juurde tuleb minna vaid korra, et oma uus pass kätte saada.

puu

Uuri ja planeeri. Tänapäeval on vaid sõrmeotste kaugusel piiramatul hulgal informatsiooni, varasemate WH (working holiday) viisa kasutajate info, mitmed noorte töö- ja reisiprogramme vahendavad firmad, reisijuhid, reisiraamatud (nt Austraalia Down Under; Kairi Fimberg ja Ann Hannula), Eestlased Austraalias FB-s ehk internetiavarused on kõik sinu päralt. Mida põhjalikumalt sa oma reisiks ette valmistud, seda väiksem on tõenäosus, et reisil võiksid teadmatult seadusi rikkuda või hätta jääda. Võimalikke ohuvihjeid leiad ka välisministeeriumi reisiinfo Austraalia rubriigist.

Registreeri end oma minek välisministeeriumi konsulaarosakonnas. Sinu poolt antud andmeid kasutab välisministeerium vaid juhul, kui võib arvata, et sinu elu või tervis on tõsiselt ohus. Ankeeti täites oleks seega hea anda reaalsed kontaktid (e-mail, telefon), millel saame ühendust võtta ja määra mõni pereliige või sõber, kelle poole saaksime vajadusel Eestis pöörduda, kui peaksid mingil põhjusel abi vajama.
Tervis ja ravimid. Eestis on mitmeid reisimeditsiini kabinette, kus saad häid soovitusi, kuidas reisil olles terve püsida. Võid samas oma ettevalmistusi alustada visiidiga perearsti juurde. Kui aga kasutad regulaarselt mingeid ravimeid, soovitame varakult ühendust võtta Ravimiametiga, et saada omale luba vajaminevate medikamentide kaasa võtmiseks.

Stardikapital. Inimeste rahalised vajadused on väga erinevad. Kuid see on üsna kindel, et kuni esimese töökoha leidmiseni tuleb nii süüa kui magada. Igati soovitav on vastavalt oma vajadustele kaasa võtta piisavalt rahalisi vahendeid vähemalt 1-2 kuu kulutuste katteks. Tasub meeles pidada, et elu Austraalias on palju kallim kui Eestis. Soovitame varustada end korralike ingliskeelsete CV-dega juba enne ärasõitu.

meri

Plaan esimesteks päevadeks-öödeks. Värskelt Austraaliasse kohale jõudes võid olla veidi erutatud või hoopis väsinud ja hajevil ning ei suuda oma ümbrust piisavalt kontrollida. Võid osutuda heaks saagiks pikanäpumeestele. Tee omale plaan, kuhu esimestel päevadel lähed ja mida teed. Kohanemine uute oludega võib võtta veidi aega.

Kodune tagala. Meie büroo saab üsna sageli perekondadelt palveid aidata üles leida Austraalias viibiv Anne, Mari või Peeter. Seetõttu julgen soovitada, enne rännakule minekut võiks oma perekonda ja lähemaid sõpru võimalikest reisiplaanidest teavitada ja ka kokku leppida, kuidas saab sinuga sidet pidada. Kui siis Austraalias peaks lõõmama maastikupõlengud või parasjagu uputab, siis on su perekond Eestis hulga rahulikum. Igaks juhuks jäta kodustele koos kavandatud reisiplaaniga ka oma kindlustuspoliisi ja passi koopia.

Asjaajamised Eestis. Vaata enne ärasõitu üle oma kohustused Eestis. Soovitaks isegi volitada mõni oma pereliiget , et ta saaks sind vajadusel esindada. Aasta on üsna pikk aeg ja kõiki ettetulevaid küsimusi ei saa ega oska ette näha. Nii ei pea sa oma rännuaastat katkestama, et Eestisse asjaajamiste pärast naasta.

Krediitkaart. Austraalias on oluline omada kasvõi väikese limiidiga krediitkaarti. Näiteks sobib ka oma pereliikme kaardikontole tehtud lisakaart. Paljud lihtsad asjad muutuvad kohe väga keeruliseks, kui krediitkaarti pole ette näidata: piiriületus Austraaliasse ja Uus-Meremaale, auto rentimine, hotellis, motellis, hostelis ööbimine, pangas uue konto avamine jne. Kusjuures ühegi nende toimingute juures ei ole vaja selle kaardiga tegelikult maksta. Üks tähelepanek veel. Kui sul oli idee Austraalias WH viisa abil töötamisega raha juurde teenida ja lahkuda hiljem rikkana, siis on meil halbu uudiseid. Tegelikult on palgad Austraalias oluliselt väiksemad kui Skandinaavia riikides kuid elamiskulude hinnatase umbes sama. Mõistlik oleks püstitada omale eesmärk, et ma teenin selleks raha, et Austraalias ringi rännata ja omale uusi kogemusi saada.

sild

SEAL OLLES
Kohapeal töötades ja ringi reisides tuleb tasuda tulumaksu. Tax File Number (TFN) avalduse saad teha kohapealses maksuametis. (Loe lisaks http://www.ato.gov.au) Ära kanna passi koguaeg endaga kaasas, selleks pole enamasti otsest vajadust. Muide, kohalikus autoregistrikeskuses saab teha “proof of age card“, mida ka “18+“-kaardiks kutsutakse. See näeb välja nagu juhiluba ja töötab Austraalias siseriiklikult nagu ID-kaart Eestis. Samuti võib abiks olla kohalikus postkontoris kinnitatud passi koopia. Kui pass ja rahakott koos peaksid ära kaduma, aitab see esialgsest hädast välja näiteks pangast raha välja võtmisel.

Neile, kes unistavad suurtes lainetes ujumisest või surfamisest. Esimene reegel. Ujumine on turvaline vaid selleks lubavate lippude vahel. Kohapeal tuleks kindlasti jälgida vetelpääste soovitusi ja infotahvleid. Voolus võib olla vahel nii võimas, et ka kogenum ujuja võib tõsiselt hätta jääda. Suplejat võivad ohustada ka haid, krokodillid ja mürgised meduusid. Ujumine mittevalvatavas rannas ja pimedal ajal on üliohtlik.

Suur suvi ja kauaoodatud päike. Päikesepõletus tekib Austraalias loetud minutitega ja teeb põrgulikku valu mitmeid päevi kui mitte nädalaid ning võib nahka püsivalt kahjustada. Kohalikud alati imestavad, kui hullusti suudavad värskelt saabujad end ära põletada. Õnneks juhtub see enamasti vaid ühe korra, sest edaspidi osatakse oma nahka juba kaitsta. Ära pelga kasutamast tugeva SPF50 kaitsega päiksekreemi. Kõik kohalikud teevad seda ja pruuniks saavad ikka.

Taskuvaraste kokkutulek. Ära jäta kunagi oma asju kellelegi hoolde keda sa ei tunne ega usalda. Kasuta elementaarseid ettevaatusabinõusid. Miks mitte varustada oma maine varandus kotilukuga. Kahjuks esineb taskuvargaid nii siin kui ka sealpool maakera. Samas kogu kraami ei tasu kogu aeg endaga kaasas kanda. Eelkõige on naisterahvastel komme „kõik vajalik“ oma käekotti pista. Kui see kott „jalad alla võtab“ on probleeme kuhjaga. Varusta end igaks juhuks koopiatega passist, piletitest, kindlustuspoliisist ja hoia neid originaalidest eraldi. Dokumendid võid skaneerida ja saata omale hoopis e-kirjaga, sealt saad need vajadusel kätte.

panda1

Pidutsemine ja alkohol. Olles sedapuhku kodust kaugel, võib mõnel inimesel vahel kaduda kontroll oma piiride üle. Enne pidu leppige omavahel kokku, kes on kaine autojuht. Alkoholijoobes juhtub inimestega rohkem õnnetusi ja üldjuhul siis ka kindlustuspoliis ei kehti (kui pole täidetud peenes kirjas trükitud kindlustustingimusi).

“Ole hea vii mu sõbrale üks pakk” ehk narkootikumide smugeldamine. Pea meeles, tasuta reise pole olemas. Kui keegi palub sul kaasa võtta pakk, mille sisu sa ei tea, siis on mõistlik sellest kohe keelduda. Narkootikumide omamine ja smugeldamine on rängalt karistatav. Ja naiivne teadmatus karistusest ei päästa.

Austraalias ringi rännates ära unusta oma perekonda eelnevalt kokkulepitult aeg-ajalt teavitada, kus sa parasjagu viibid ja millega tegeled. Lihtne on blogimine või ka e-maili saatmine. Ole palun realistlik ja ära luba oma kodustele, et neile päris iga päev helistad. Oleme ka kokku puutunud murelike vanematega, kes kinnitavad, et laps lubas neile iga päev helistada, aga nüüd on juba 2 päeva vaikus… ja kui soovid juba kokkulepet muuta, anna sellest oma kodustele teada, et nad ei muretseks asjatult. Kaugemates maapiirkondades ei pruugi olla mobiililevi ega korralikku internetiühendust, mistõttu teavita enne kaugesse farmi või kaevandusse tööle sõitmist oma peret, et sa ei pruugi olla mõnda aega kättesaadav.
Kui peaksidki jääma siiski rahaliselt hätta, tasub kõigepealt ühendust võtta oma kodustega. Nad saavad vajadusel Moneygrami või Western Unioni vahendusel sulle raha saata. Muideks raha saabub nende abil lausa loetud minutitega.

Jagatud mure on alati poole väiksem mure ja jagatud rõõm mitmekordselt suurem. Võõrsil olles võib ette tulla perioode, kus oled mures või tunned end mingil põhjusel õnnetuna. Palun räägi sellest kellegagi, keda sa usaldad. Enamasti ei vasta tõele arvamus, et su sõbrad või vanemad Eestis ei hooliks enam sinu käekäigust. Samuti ei ole mõistlik, soovist näida ikka tugeva ja iseseisvana, teavitada lähedasi vaid kui hästi sul kõik on, jättes neile rääkimata mida tegelikult mõtled ja tunned. Soovi korral võid helistada Eestisse usaldustelefonile +372 655 8088 (töötab Eesti aja järgi iga päev kella 19-07).

Kui sa peaksid hätta jääma, pöördu julgelt saatkonna või aukonsulite poole või võta ühendust välisministeeriumi konsulaarosakonnaga. Üheskoos peame plaani, kuidas saab sind kõige paremini aidata.

DSC_0031

TAGASI KOJU
Võimalusel osta omale lahtise kuupäevaga ehk vahetatav lennupilet. Aasta on pikk aeg ja raske on ennustada, kas kõik läheb plaanipäraselt. Kui peaks tekkima vajadus varem koju tagasi pöörduda, on sul võimalik oma lennupiletit paindlikult kasutada. Sageli siiski ostetakse odavaim versioon st ümbervahetusõiguseta pilet. Sellisel juhul tuleks säilitada oma pangaarvel vähemalt kojusõiduks vajalik piletiraha (kui sa ei ole ema-isaga kokku leppinud, et nad sulle piletiraha saadavad).

Veel üks erisoovitus neile kel pass Austraalias kadunud ja koduteele tuleb asuda ajutise reisidokumendiga. Sama soovitus tegelikult kehtib ka alla 6 kuulise kehtivusaja passiga reisijatele. Sa ei saa ilmselt kasutada Aasia odavlennufirmade sooduspakkumisi. Hetkel peaks eelkõige ettevaatlik olema Air Asia (kõik lennud), Tiger Airways (kõik rahvusvahelised lennud) ja Jetstar (osad rahvusvahelised lennud) osas. Nimelt nad küll lendavad samale lennuväljale, kuid sageli mitte samasse terminali. Näiteks nii Singapuris kui Kuala Lumpuris on odavlennufirmade jaoks ehitatud eraldi terminalid, mis asuvad teistest terminalidest eemal ja transiidivõimalus puudub. Samas transiidivõimaluse puudumine tähendab seda, et saabuva lennu reisijad peavad riiki sisenema koos kõigi nõuetega nii dokumendi kehtivuse kui piisava hulga sularaha või krediitkaardi omamisele. Kui sinu dokumendid ei vasta selle riigi nõudmistele, võib juhtuda et sind ei lubata lennukile. Piletite eest makstud raha läheb kaduma, sest odavlennufirma seda enamasti ei tagasta. Kui pead kojusõitu ajutise reisidokumendiga korraldama, soovitan pöörduda litsentseeritud professionaalse reisibüroo poole kas Eestis või Austraalias. Selgita neile oma dokumendi eripära, nii saavad nad sinu reisi planeerimisel paremini abistada ja isegi kui midagi peaks valesti minema, kompenseerida.

Infot sai tõesti kole palju. Aga see lugu on kui „kaasavõetud vihmavari“ (kui selline lisavidin on kotis siis millegipärast vihma ei saja!). Sama reegel kehtib enamasti ka konsulaarmaailmas. Kes on ise võimalikest ohtudest teadlik, sellega enamasti miskit hullu juhtuda ei saa. Ja kohalike vaatamisväärsuste ja tööpakkumiste otsingutega saad juba iseseisvalt tegeleda!

Põnevat Austraalia avastamist soovides,
Liina Viies
konsulaarabi büroo
(uuendatud 26. augustil 2015)

 


 

 

 


 

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.