panelarrow

President Halonen tervitab Eesti ajaloo tutvustamist Soomes

Leinapäeval, 14. juunil, esitlesime Soome Rahvusarhiivis raamatut Estonia since 1944, mis on aasta eest töö lõpetanud Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise komisjoni aruande teine, nõukogude okupatsiooni alates 1944. aastast käsitlev osa. Aruande esimene osa, mis annab ülevaate natsliku ja stalinliku režiimi kuritegudest Eestis aastail 1940-44, ilmus 4 aasta eest.

President Lennart Meri poolt 1998. aatsal loodud uurimiskomisjoni tööd juhtis minister Max Jakobson Soomest, kelle järgi seda ka Max Jakobsoni komisjonina teatakse. Kokkuvõte komisjoni tööst on saadaval netis http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/.

Soome Rahvusarhiivis toimunud esitluse avasõnad ütlesid arhiivi peadirektor Jussi Nuorteva, suursaadik Merle Pajula ja minister Max Jakobson. Seejärel luges peadirektor Nuorteva ette Soome presidendi Tarja Haloneni läkituse, milles president tõi esile Eesti traagilise saatuse kahe totalitaarse süsteemi, natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Nõukogude liidu surve all. Halonen rõhutas oma läkituses Max Jakobsoni komisjoni töö olulisust ning president Meri tarkust, et parim viis käsitleda mineviku valupunkte on kõrgetasemeline teaduslik analüüs ning selle tulemustel rajanev avalik arutelu. Soome president avaldas heameelt, et komisjoni töö tulemusi tutvustatakse ka Soomes. (Soome presidendi läkitus)

Järgnesid pikemad sõnavõtud. Komisjoni uurimisrühma juht Toomas Hiio kõneles Max Jakobsoni komisjoni tegevusest ja uurimistulemustest. Komisjoni poolt moodustatud uurimisrühma liikmed Meelis Saueauk ja Indrek Paavle kõnelesid sovetlike julgeolekuasutuste poolt Eestis läbi viidud arreteerimistest ja küüditamistest 1940-50ndatel aastatel ning okupatsioonirežiimi vastaste kohtlemisest Saksa julgeolekuasutuste poolt aastail 1941-44.

Eesti suursaadik andis oma avasõnavõtu lõpul soome kirjanikule Sofi Oksanenile üle Maarjamaa Risti 4. klassi teenetemärgi, millega president Toomas Hendrik Ilves tunnustas Oksaneni tööd Eesti ajaloo tutvustamisel. Tema romaan „Puhastus” ning Imbi Pajuga kahasse koostatud artiklikogumik „Kõige taga on hirm” käsitlevad Nõukogude Liidu ja Saksamaa okupatsioonide tagajärgi Eestis mitmest erinevast vaatevinklist.

Koostöös Soome Rahvusarhiiviga korraldatud raamatuesitlus leidis kajastamist nii Soome ja Eesti televisioonis kui ka trükimeedias.

Andry Ruumet
Eesti Helsingi saatkonna avalike suhete ja meedianõunik

Fotod: Toomas Dettenborn

FacebooktwittermailFacebooktwittermail