panelarrow

EESTI OECDs – PAREM REKLAAM KUI BBC VÕI CNNi EETRIAEG

Eestil on sel aastal olnud mitu suurt välispoliitilist kordaminekut, millest olulisimad ja silmapaistvaimad on kindlasti selge ja väga edukas püsimine eurokursil ja NATO välisministrite kohtumine eelmise kuu lõpus, kuid kindlasti vääriks rohkem leheruumi ja tähelepanu ka Eesti liitumine OECD-ga. Eesti liitub NATO, EL-i, ÜRO ja OECD-ga ju oma ajaloo jooksul ainult ühe korra ja see on mitmes mõttes isegi suurem saavutus kui näiteks ühe ministrite kohtumise korraldamine, sest selliseid üritusi tuleb kindlasti veel ja veel.
Miks OECD-ga liitumine on nii oluline?
Esiteks tuleb vaadata muidugi ajalukku – OECD on arenenud demokraatlike riikide foorum, mille eelkäija loodi juba peale Teist maailmasõda Euroopa ülesehitamiseks antud USA ja Kanada abi ehk Marshalli plaani koordineerimiseks. OECD ise asutati sellise nime all 30. septembril 1961. See annab kogu OECD tegevusele suuna ka tänavu – eesmärgiks on majandusliku heaolu ja hea ehk demokraatliku riigivalitsemise edendamine – need on kaks eesmärki, mis põhiseadusest tulenevalt on praegu ka Eesti välispoliitika tegelikud eesmärgid (lisaks muidugi julgeoleku tagamisele). OECD arvamusel on väga suur kaal, sinna kuulub hetkel 31 majanduslikult parimal järjel olevat riiki; ning peale laienemist saab neid olema 35. Pärast seda peatub OECD laienemine kindlasti väga pikaks ajaks ja seetõttu oli oluline, et Eesti just selles laienemisringis edukalt osales.
Mida Eesti OECDga liitumisest kasu saab?
OECD on tunnustatud ja rahvusvaheliselt arvestatav majandusanalüüsi keskus, mis oma mitmekülgse tegevusega katab kogu valitsussektori skaala. OECD koondab maailma parimaid eksperte nii majanduse kui riigivalitsemise alal. Kui me näiteks ise ei ole suutelised välja mõtlema head ja inimestele vastuvõetavat haldusreformi kava, siis OECD ekspertiisi ja võrdlevate analüüside abiga oleks see kindlasti võimalik. Selles ei ole vähimatki kahtlust.
OECD on eelkõige koht, kus riigid kogemusi jagavad. Usutavasti on ka meil nii mõndagi pakkuda – näiteks kogemus majandusreformidest (kolhoosidest turumajanduseni); e-riigi ja e-teenuste sektori ülesehitamine jne. Ilmselt ka avaliku teenistuse arendamine – vaatamata kohalikule arvamusele, on Eesti avalik sektor riigi tasemel tegelikult väga väike ja väga ratsionaalne ja minu arvates ka võrdlemisi hästi motiveeritud ning juhitud. See kõik ei kehti muidugi alati kohaliku omavalitsuse tasandi kohta.
Need, kes OECD erinevatel kohtumistel osalenud on, teavad, et huvi Eesti ja meie kogemuste vastu on suur, ja kindlasti avaldab selline huvi positiivset mõju nii kitsamalt – konkreetseid lahendusi väljatöötavate Eesti ettevõtete turulepääsule – kui ka laiemalt – Eesti riigi tuntusele maailmas tervikuna. OECD liikmeksolek on meile kindlasti parem reklaam kui osta tundideviisi eetriaega, et oma maad CNN-i või BBC vahendusel tutvustada.
OECD puhul on oluline veel see, et ta on tuntud oma paindlikkuse ja reageerimiskiiruse poolest – esilekerkivaid probleeme püütakse välja selgitada juba eos, et tulla õigeaegselt välja lahendustega, mis oleksid poliitikakujundajatele otsuste tegemisel abiks. Ja majandusanalüütikud on seal tõesti väga head – et OECDsse tööle saada, võib Eesti noortele öelda, on vajalik vähemalt magistrikraad majanduses.
OECD-s väljatöötatud põhimõtted leiavad sageli laialdast järgimist kogu maailmas ning on nii mõneski valdkonnas muutunud suunanäitajaks või normiks, millest lähtuvad ka riigid, kes organisatsiooni ei kuulu. Näiteks põhineb OECD näidislepingul suurem osa maailmas sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest (sh ka Eesti omad). Olles taoliste rahvusvaheliste üldlevinud põhimõtete väljatöötamise juures, on see valitsussektori tegevusele kindlasti positiivset mõju avaldav – on ju lihtsam midagi olemasolevat kasutada ja eri aspekte ette arvesse võtta kui nullist välja töötama ja läbi rääkima hakata.
OECD ja euro – positiivselt eristuv Eesti
Viimastel aastatel ja eriti ehk just viimase aasta jooksul on Eesti jaoks olnud oluline selgitada oma majandus- ja rahanduspoliitika erinevust teistest regiooni riikidest. Kaugelt vaadates tundub Baltikum ikka enam-vähem ühe piirkonnana ja paljudes välispoliitilistes ja muudes küsimustes ta seda kahtlemata ongi. Kuid meie eelarvepoliitika on olnud naabritest kaugelt konservatiivsem ja seeläbi jätkusuutlikum.
Positiivseks eristumiseks on kindlasti euro tulek, kuid kui see kombineerida veel OECD-ga liitumisega, siis on vahe meie Baltikumi naabritega väga suur ja see omab positiivset mõju kõigi Eesti ettevõtete mainele ja tõstab nende usaldusväärsust nii lähematel kui kaugematel turgudel. Need kaks kvaliteedimärki aitavad Eestit lihtsalt oluliselt paremini müüa.
Marten Kokk
Välisministeeriumi kantsler

FacebooktwittermailFacebooktwittermail