panelarrow

Eesti kuvand ja julgeolek

Eesti on väikeriigina olnud alaliselt mures oma julgeoleku pärast. Meil on veel hästi meeles aeg, mil olime ühe suurriigi unustatud ja hüljatud ääremaa. USA eestvedamisel läänes viljeldud mittetunnustamispoliitika aitas meil küll oma riigi taastada, kuid kuni uue ärkamisaja valgustuseni polnud suurem osa rahvast sellest poliitikast teadlik. Lääneriikide ametlik mittetunnustamispoliitika oli küll järjepidev, kuid vähejõuline, ning Baltimaid puudutavad seisukohad ei kajastunud, näiteks, geograafilistel kaartidel ega kooliõpikutes.

Nn uue ärkamisaja ning taasiseseisvumise ajast peale oleme seetõttu meeleheitlikult püüdnud ennast tutvustada, arenenud riikide seltskonda sobituda, oma seisukohti ja minevikunägemust selgitada. Kui raske see oli, mäletavad nii rahvadiplomaatia kui ka meie välisteenistuse veteranid. Tasub vaid meenutada omaaegse välisminister Ilvese kirjeldust selle kohta, kuidas tal tuli ühe mustanahalise USA ametniku kaasabil tulevastele NATO liitlastele selgitada ja tõestada, et meil ei aeta rahvusvähemusi kirvega mööda tänavaid taga…

Nii oma olukorra kui ka võimete ja oskuste – olla vääriline partner – tõestamine põrkus sageli vastu teadmatuse ja eelarvamuste müüri. Kui riikide tipptasandil oli meil häid sõpru ja toetajaid, kelle abi eest oleme siiani tänulikud, ja ka tavakodanike seas leidus neid, kes Eestit aktiivselt toetasid, olime lääneriikide elanikkonna suurema osa jaoks tundmatud idaeurooplased.

Selle müüri murdmiseks oleme sihikindlalt püüdnud vabaneda Nõukogude minevikutaagast, ehitanud demokraatlikku ühiskonda ning edendanud vabaturumajandust. Tegime seda mõistagi endi jaoks, kuid soov paista väljapoole tsiviliseeritud riigina tõukas seda kindlasti tagant. Ning soov Eestist väljapoole positiivne kuvand jätta pole pelgalt edevuse märk, vaid seotud meie minevikuhirmuga – olla unustatud ja hüljatud.

Balti kett ja iseseisvumine, võib-olla ka meie rahareform köitsid maailma meedia tähelepanu. Siis aga saabus vaikus. Väga pikka aega seostus mõiste „Eesti“ välisriikide tavakodanike seas üksnes parvlaeva hukuga. Haritumad olid kuulnud meie edumeelsest maksusüsteemist. Siis aga saabus hetk, mil meist taas räägiti ja kirjutati. Kas Eesti kutsutakse Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimistele enne teisi Balti riike?

See, et seda üldse kaaluti, torkas silma, see „ületas künnise“ ka keskmiste ja väiksemate meediaväljaannete puhul. Nende tavakodanike jaoks, kes meist midagi ei teadnud, oli see suur üllatus. Eristumine teistest edumeelsusega ja saavutustega teatud valdkonnas on see, mis aitab meil n-ö pildil püsida. Ja vahelduva eduga on see ka õnnestunud. Kui arvestada meie rahvaarvu ja riigi noorust, oleme üsna tihti välismeedia tähelepanu keskmes. Meile on, harva küll, tehtud koguni märkusi, et ronime liialt sageli esile…

Teisiti aga ei saa. Transiidivoogude ja ekspordi kindlustamise, välisinvesteeringute ligimeelitamise ning samas riigi julgeoleku kindlustamise nimel peame millegagi teistest eristuma, silma paistma. Olgu selleks siis üldine majanduskeskkond, riigi eelarvepoliitika, e-Eesti, küberkaitse, eesti kultuuri tippesindajad maailmas või Eesti aktiivne osalus arenguabi programmides ja välismissioonidel.

Oleme saavutanud NATO-liitlaste usalduse tänu Eesti väiksust arvestades suhteliselt suurele sõjalisele ja tsiviilpanusele Afganistanis. Tänu õigele poliitikale ja kogu riigi pingutustele oleme enne mõningaid teisi omaaegseid saatusekaaslasi jõudnud OECD ja euro lävepakuni. Nagu on rõhutanud Eesti diplomaadid, pole see üksnes majandus- ja rahanduspoliitiline võit, vaid ka oluline julgeolekupoliitiline küsimus ning ülioluline maineküsimus, mis meid pikaks ajaks lõunanaabritest positiivselt eristama jääb. Võib olla kindel, et nii praegu kui ka lähitulevikus ületab Eesti veel korduvalt maailmameedia uudistekünnise.

Kuid on üks meie jaoks oluline meediaruum, mis teistest eristub. See on Venemaa. Ta toimib oma seaduspärade ja kirjutamata reeglite järgi, on enesekeskne ja suhteliselt indiferentne väljaspool toimuva vastu. Ehk pole tsensuuriolud nõnda karmid, nagu arvatakse. Probleem peitub rohkem prioriteetides ja ajakirjanduse kvaliteedis.

Maailmale avatumad ajakirjanikud on näiteks arutanud küsimuse üle, miks kogu maailma meedia jaoks oli Haiiti maavärin teema nr 1, Venemaal aga täiesti teisejärguline. Miks Eestis suudetakse koguda Haiiti toetuseks märkimisväärne summa, samas kui Venemaal kutsub taoline initsiatiiv esile pigem üleolevaid turtsatusi. Eestil on raske Vene avalikkuses huvi äratada ja positiivset kuvandit luua selliste teemadega, nagu Afganistani missioon, arenguabi või euro kasutuselevõtt.

See meediaruum nõuab tähelepanelikumat lähenemist ning muu hulgas ka Eesti välisteenistuse pingutusi, et kasutada ära olemasolevaid võimalusi positiivse kuvandi loomiseks Eestist Venemaal. Me ootame sageli, et meie vastu tuntakse huvi, kuid selle puudumine võib viidata üksnes ebakompetentsusele. Me ei saa eeldada, et idapool ollakse meie väärtuste ja saavutuste suhtes sama tähelepanelikud ja aupaklikud nagu läänes. Taoline olukord nõuab aktiivsemat sekkumist.

Alustada tuleks aga mõistagi iseendast, mida välisministeerium jõudumööda ka teeb. Alles hiljuti sai loodud venekeelne blogi, tulemas on venekeelne kodulehekülg internetis. Paistame oma Balti kolleegide seas silma sellega, et meil on kõige rohkem riiklikke institutsioone, kes pakuvad infot internetis vene keeles. Välisministeeriumi puhul täitsid seda funktsiooni seni üksnes saatkonnad SRÜ riikides.

Peale passiivse info, mis otsijat ootab, tuleks aktiivsemalt siseneda Vene meediamaastikule. Alustuseks trükimeediasse ja internetti. Võimalusi selleks on ehk rohkemgi kui lubavad meie võimalused. Kes jõuakski reageerida kõige selle negatiivse peale, mis Eesti kohta ilmub. Kuid teatud stambid, eelarvamused ja tendentsid on nõnda levinud, et nende ümberlükkamiseks võiks aeg-ajalt sõna võtta. Ehkki üldine meelsus Eesti suhtes on Vene massimeedias tervenenud, on alati võimalus olukorda paremaks muuta. Väga positiivselt on avalikku arvamust mõjutanud ja meediavastukaja leidnud näiteks riikidevahelise kultuurivahetuse ja Eesti kultuuriekspordi jõupingutused. Siinkohal on samuti olulist rolli etendanud meie diplomaadid.

Positiivne kuvand Eestist on vajalik nii sõprade leidmiseks kui ka probleemsete naabritega leppimiseks. Nii nagu majanduslikud huvid võivad tagant tõugata riikidevaheliste suhete paranemist, nõnda ka avaliku arvamuse mõjutamine võib viia laiapinnalisema suhtluse, umbusu ja eelarvamuste ületamise ning teineteisemõistmiseni. Nõnda tagame oma julgeoleku kõige kindlamalt.

Indrek Kiverik
VM avaliku diplomaatia osakonna vanemreferent

FacebooktwittermailFacebooktwittermail