panelarrow

Portree, mis sätib paika killukese Eesti diplomaatia minevikumosaiiki

| 0 comments


Ühel kenal kevadisel maipäeval saabusid Tallinnasse II maailmasõja eelse Eesti Hollandi aukonsuli Carel Frederik Marie Stahli lapselaps Vera Asser-Stahl ning Eesti praegune aukonsul Rotterdamis Jan Brouwer. Külalised Hollandist tulid selleks, et anda meile üle killukene Eesti diplomaatia ajaloost, nimelt endise aukonsuli Carel Stahli portree.

Üleantava portree puhul ei ole oluline mitte selle kõrge kunstiline väärtus, vaid sündmuse teeb eriliseks just see, et maal tuletab meile meelde Eesti diplomaatia pikaajalisi traditsioone ning muidugi ka Eesti ja Hollandi vahelisi häid suhteid.

Eesti esimesed välisesindused asutati Eesti Maapäeva loodud Välisdelegatsiooni poolt. 1917. aasta lõpus ja 1918. aasta alguses oma missiooni alustanud Välisdelegatsiooni eesmärgiks oli kontaktide leidmine Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Skandinaavia riikide valitsustega, et saavutada Eesti iseseisvuse tunnustamine.

Kuigi Eesti tegutses oma välisteenistuse ja saatkonnavõrgustiku loomisel aktiivselt, ei suutnud Eesti siiski rajada esindusi väga paljudesse välisriikidesse ning seetõttu muutus oluliseks aukonsulite funktsioon. Nii nagu meie praegused aukonsulid, olid ka Eesti aukonsulid maailmasõdade vahelisel perioodil asukohariigis ühiskondlikult kõrgel positsioonil olevad lugupeetud inimesed, kes soovisid oma teadmiste ja oskustega edendada Eesti ning asukohariigi vahelisi suhteid nii äri, kultuuri kui ka teistes olulistest valdkondades.

Hollandisse ei loodud esimese Eesti Vabariigi ajal saatkonda, mis aga ei tähendanud seda, et Eesti poleks Hollandiga tihedalt suhelnud. Madalmaade Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki 5. märtsil 1921. aastal ja sealt edasi said riikidevahelised suhted hoogu veelgi juurde. Võib öelda, et nii nagu tänasel päeval, tuginesid ka enne II maailmasõda riikidevahelised suhted paljuski inimeste omavahelistel kontaktidel, mis tekkisid ärilistel kaalutlustel ja majanduslikest huvidest lähtuvalt. Ka Hollandiga diplomaatiliste ja konsulaarsuhete sisseseadmiseks andsid hea eelduse just riikidevahelised ärikontaktid.

Carel Frederik Marie Stahl, kelle portree välisministeeriumile 12. mail üle anti, oli 1920. aastate alguseks kujunenud oluliseks Rotterdami kaupmeheks, kelle ettevõttel olid ärisuhted ka Eestiga, kust Stahli firma ostis paberipuitu. Sobiva Eesti esindaja otsingul mängis olulist osa Eesti Londoni saatkond, kes kaasas otsingutesse Soome esinduse Haagis. Eesti saadiku Londonis Oskar Kallase 12. jaanuaril 1924. aastal välisministeeriumile kirjutatud kirjast selgub, et aukonsulikandidaat Stahl kinnitab, et „pakub oma teeneid selle auväärse koha täitmisel“. Mõned kuud pärast seda teadet 30. aprillil 1924. aastal tehti suursaadik Kallasele teatavaks, et aukonsul Stahlile on antud eksekvaatur (välisriigi nõusolek konsuli nimetamiseks ja tegutsemiseks). Kuni 1926. aastani hõlmas Stahli tööpiirkond kogu Hollandit, sest ta oli ainuke Eesti esindaja selles riigis. 1928. aastast alates oli Carel Stahl aupeakonsul Hollandis, esindades Eestit kuni pöördelise 1940. aastani, olles nii kõige kauem Eestit esindanud aukonsul.

Sarnast pühendumist Eesti väärikasse esindamisse näeme ka meie praeguse Rotterdami aukonsuli Jan Brouweri puhul, kelle eestvedamisel toimus Stahli portree Eesti välisministeeriumile üleandmine. Jan Brouweri seos Eesti diplomaatia ja selle ajalooga on aga palju suurem kui lihtsalt aukonsuliks olemine või meie endise aukonsuli portree Eestisse toimetamine.

Bouwer on võtnud ette Eesti ja Hollandi suhete põhjalikuma uurimise ja analüüsimise ning selle töö tulemusel on peagi raamatupoodide lettidele jõudmas raamat „Hollandi ja Eesti suhted kahe maailmasõja vahel 1918-1940“. Selles raamatus leidub muuhulgas palju huvitavaid fakte Eesti diplomaatia esimestest sammudest. Seega võiks raamat kindlasti pakkuda huvi ja lugemisrõõmu välisministeeriumi töötajatele, aga muidugi ka kõigile teistele ajaloohuvilistele. Jan Brouweri ja tema kaasautorite raamat aitab täita tänaseks veel üsna väheuuritud valdkonda ning toob valgust Eesti kontekstis üsna teistsugusesse olustikku. Raamatuid Eesti diplomaatide ja konsulite mälestustest on tänaseks küll juba ilmunud, samas ei ole neid kindlasti mitte liiga palju.

Bouweri raamat ja Eesti kunagise aukonsuli portree sätivad taas paika ühe killu minevikumosaiiki, mis aitab meil paremini mõista oma ajalugu. Selle mosaiigi täiendamise eest soovib välisministeerium öelda suured tänud meie aukonsulile Hollandis ja ka kunagise aukonsuli Stahli perekonnale, kes portreemaali Eesti välisministeeriumile kinkisid.

Helen Rits,
VM pressisekretär

*Pildil Vera Asser-Stahl ja VM kantsler Marten Kokk portree üleandmisel 12.mail 2010

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.