panelarrow

Veel higidiplomaatiat

| 0 comments

Laupäeval, 15. mail toimus Vilniuses Soome, Eesti, Läti ja Leedu välisministeeriumite korvpalliturniir. Sport on suurepärane vahend riikidevaheliste sõprussidemete tihendamiseks ning traditsiooniks saanud iga-aastased turniirid kannavad just seda mõtet.

Kuidas meil siis läks? Enne veel, kui tulemustest rääkida, on paslik kirjeldada, kuidas nendeni jõuti. Vilnius asub teatavasti rohkem kui 600 km kaugusel Tallinnast, mis tähendab u. 7-tunnist sõitu. Reede pärastlõunal läkski VMi valge buss 10 „korvpalluriga“ teele ja kuna sõitu jätkus kauemaks, siis asuti istmel tukkumise asemel turniiril osalemise üldplaani koostama.

Arutatigi siis strateegiaid üldisemas plaanis, sekka vaeti taktikalisi käike erinevate näidete varal, kuni konkreetsete mängujoonisteni välja. 7-tunnisest bussisõidust jäi siiski plaani lõplikuks välja kujundamiseks puudu. Ajapuuduse küsimuse lahendas ettenägelikult meie mees Vilniuses, nimelt suursaadik Tiit Naber, kes korraldas meeskonnale seminari, andes ülevaate kohalikust kultuurist. Arvestades suurt tõenäosust minna platsil kokku korraldajamaa tiimiga, olid kohalikke kultuurinüansse tutvustavad loengud olulise tähtsusega. Selle eest Tiidule suur-suur aitäh.

Seminar kestis hiliste tundideni, kuid plaan sai see-eest aus. See oli järgmine:
– turniirivõit ei ole kõige tähtsam, tähtis on osavõtt ja korraldajamaa korvpallitraditsioonide austamine;

– viimane koht turniiril ei ole aktsepteeritav, kuna seda pole veel juhtunud ning me ei tea seetõttu, kuidas meeskond ja kolleegid Tallinnas selle vastu võtavad (loe: üle elavad), sõnaga – see oleks šokeeriv.

Kokkuvõtvalt otsustati, et tasakaalustame mänguväljakul mõnusa olemise ja võistlusliku vaimu ehk juhul kui peaksime leedukatega kokku minema, siis lugupidamisest nende vastu „hulluks ei lähe“ vaid teeme oma mängu, seda nautides.

Plaan täideti 100-protsendiliselt. Loosi tahtel kohtusime Leedu välisministeeriumi meeskonnaga kohe esimeses mängus, kellele kaotati napilt 26:74. Seejärel võideti suurelt pronksimängus Soome meeskonda 46:42. Turniiri edetabel kujunes järgmiseks: Leedu, Läti, Eesti ja Soome.

Tulemustest tähtsamaks kujunes rõõm taaskohtumise üle ehk kontaktide värskendamine naaberriikide kolleegidega. Meie põhjanaabrid, kes valdavad mõnusa olemise kunsti korvpalliplatsil veel paremini kui meie, lubasid järgmisel aastal Helsingis turniirikorraldamise traditsioonide jätku. Siinkohal on paslik tänada leedukaid turniiri hea korralduse eest, eriti ühe meeldiva üllatuse eest auhinnatseremoonial.

Nimelt riputas kõikidele osalejatele (k.a. neljanda koha saanud soomlastele) medalid kaela ei keegi muu kui Šarūnas Marčiulionis ise, kelle korvpalliakadeemias turniir aset leidiski. See elamus jääb kauaks meelde.

Ja enne veel, kui see tagasivaade lõpetada, tuleb ära märkida, et päris ilma suurvõiduta Eesti ei jäänud. Nimelt võitis Tiit suursaadikute vabavisketurniiri.

Sten Schwede
nr 8

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.