panelarrow

Õhus on OECD…

| 0 comments

Eesti töötab ja toimetab praegu selle nimel, et 2010. aastal liituda Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (inglise keeles Organisation for Economic Co-operation and Development, OECD). Tegemist on omanäolise arenenud demokraatlike riikide foorumiga, mille eelkäija loodi peale Teist maailmasõda Euroopa ülesehitamiseks antava USA ja Kanada abi ehk Marshalli plaani koordineerimiseks. OECD, mis asutati 30. septembril 1961, tähistab järgmisel aastal oma 50. sünnipäeva. OECD-sse kuulub hetkel 31 riiki, laienemine tõstab liikmesriikide arvu 35-ni.

Miks Eesti OECD-ga liituda tahab?

Kõigepealt sellepärast, et OECD on tunnustatud majandusanalüüsi keskus, mis oma mitmekülgse tegevusega katab kogu valitsussektori skaala. Samuti on OECD tuntud oma paindlikkuse ja reageerimiskiiruse poolest – esilekerkivaid probleeme püütakse välja selgitada juba eos, et tulla õigeaegselt välja lahendustega, mis oleksid poliitikakujundajatele otsuste tegemisel abiks.

Organisatsiooni enam kui kahesajas komitees kohtuvad regulaarselt erinevate valdkondade eksperdid. Meie osaleme juba praegu OECD töös aktiivselt. Statistika näitab, et pea iga päev on mõni meie ekspert erialakohtumisel Pariisis (seal asub organisatsiooni peakorter). Liitumisjärgselt huvi OECD tegevuse vastu ainult kasvab.

Ehkki OECD töörühmad tegelevad sageli väga kitsa teemaga, leiavad seal väljatöötatud põhimõtted laialdast järgimist kogu maailmas ning on nii mõneski valdkonnas muutunud suunanäitajaks või normiks, millest lähtuvad ka riigid, kes organisatsiooni ei kuulu. Näiteks põhineb OECD näidislepingul suurem osa maailmas sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest (sh ka Eesti omad), samuti määratakse arenguabi normid OECD vastavas komitees.

OECD on ka koht, kus riigid kogemusi jagavad. Meil on nii mõndagi pakkuda—näiteks kogemus majandusreformidest, e-riigist jne. Samuti saame palju õppida teiste riikide kogemustest.

Märtsi alguses käisid OECDga tutvust sobitamas ka ministeeriumide kantslerid ja riigisekretär. Seda ikka selleks, et näha selle organisatsiooni köögipoolt. Saab öelda, et selle külaskäigu programm oli OECD poolt väga kompaktselt kokku pandud. Kõigepealt anti ülevaade selle organisatsiooni toimimisest üldiselt ning seejärel väiksemates gruppides valdkonniti ka teemadest, millega kohalolnud kantslerite haldusalades OECDs tegeletakse. Samuti võib esile tuua OECD töömeetodite tõhusust – näiteks kõigile osalenutele anti esitletud ettekandeid ja muid materjale sisaldavad mälupulgad; lõuna nautimise ajal peeti ühtlasi koosolekut jne. Üheskoos tõdeti, et OECD köögipool toimib hästi ja oleme sellesse kööki ühes oma innovatsioonimeelsusega väga oodatud.

Marit Maks, Kairi Saar, Marki Tihhonova-Kreek (pildil)

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.