panelarrow

Islandi väljaku külalisesinemised Ida-Virumaal

| 0 comments


Välisministeeriumi konsulaarosakonna valitud töötajad – see tähendab otseste ülemuste poolt valitud – said detsembrikuu esimesel nädalal veeta ühe tööpäeva vahelduseks teisel viisil kui tavapärane Islandi väljaku “raamatus” pooleüheksast-viieni-vahepeal-lõuna.

Eesmärgiga tutvustada pealinnast kaugemal maakondades ja linnades Eesti välissuhtlusametkonna tööd on ministeeriumi töötajad ka varasematel aastatel sarnaseid retki ette võtnud. Sedakorda olime ennast välja pakkunud Ida-Virumaa koolidele. Meie suureks heameeleks oli ka virulastel ja viru lastel huvi täitsa olemas. Varavalges sai mikrobussi nina ida poole keeratud ning reisisihiks said 5 Ida-Viru gümnaasiumi. Pealinna inimesele kipub Ida-Viru olema pisut müütiliseks paigaks, mille kohta teatakse enamasti negatiivse varjundiga killukesi nagu seal on suur tööpuudus, pidevalt probleemid piiril, troostitu Stalkeri stiilis maastik jne. Mina sellele arvamusel alla ei kirjuta, sest olen kindel, et teeme sellise stereotüübiga ühele oma kodumaa väärikale nurgale sellega karuteene. Ida-Virumaa on tavaline Eesti maakond, mis kannatab samade hädade all, mis ülejäänud ääremaad ning mille nägu on muutnud aastakümneid mäetööstus, mis samal ajal on olnud ka asupaiga õnnistuseks. Tegelikult Eesti suuruses riigis ääremaadest rääkimine tundub ülepingutatuna, eriti kui sellele ääremaale jõuab mööda head teed tunni ajaga. Minu hinnangul on kahtlemata ka isiklik aktsent juures, kuna rida minu sugulasi-hõimlasi on samuti sealkandis aastakümneid elanud.

Peale mõneminutilist navigeerimist Kiviõli linnas leidsime ligipääsu esimese kavas olnud koolini, milleks oli kohalik Kiviõli Gümnaasium ning kolleeg Liinal oli meeldiv võimalus meie turnee avalöök teha. Tiheda ajakava tõttu ülejäänud kolleegid teda toetama ja kuulama ei saanud jääda, ootasid Kohtla-Järve ning Toila. Viktoria esindas meid Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiumis, Lauri Toila Gümnaasiumis. Allakirjutanu osaks olid 2 kooli – Jõhvi Gümnaasium ning Kohtla-Järve Ühisgümnaasium.

Olin ülimalt rõõmus, et mulle sattusid kaks aktiivset kooli. Esimene eesti õppekeelega Jõhvi gümnaasium oli kool, kus õpetajad olid planeerinud kohumise ametnikuga, kes räägib õpilastele konsulaarvaldkonnast. Põhikooli ning gümnaasiumi viimasele klassile muudeti kohtumine minuga kohustuslikuks. Siin sai püsitud kavas olnud teemas ehk mida peab teadma välismaale reisides, millest hoiduda, kuidas, kes ja millist abi saab saatkonnast ja välisministeeriumist. See kohtumine oli ehteestlaslikult asjalik ja otsekohene ning päädis küsimusega “kas USAsse on ikkagi viisat vaja või ei ole”?

Teine kohtumine oli Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis, mis oli oma loomult märksa emotsionaalsem, elavam ning mitmetahulisem. Kindlasti oli see tingitud juba taustsüsteemist, sest kool on väga huvitava kontseptsiooniga. Sama katuse all on kaks õppekeelt ning lisaks keelekümblusklass vene emakeelega lastele ning see asjaolu peegeldub ka õpetajates. Enne loengu/tunni algust oli mahti vestelda kooli direktori Ülle Kumpini ning kooli poolt eestvedajaks olnud ajalooõpetaja Julia Smirnovaga. Väga meeldiv oli suhelda sarnaste ärksate ning missioonitundega pedagoogidega. Sellest vestlusest ilmnes ka, et piirduda konsulaarvaldkonnaga ei ole otstarbekas ning rääkida tuleb ministeeriumist ning Eesti välissuhtlusest laiemalt. Tehtud-mõeldud, õnneks olin mälupulgaga kaasa võtnud ka mõned teised powerpoint-esitlused peale konsulaarteemalise ning Eesti välisesinduste paiknemist maailmakaardil kujutava ning esinduste nimekirja sisaldav slaidi toel sai piltlikult osutada meie peamistele välispoliitilistele suundadele ning huvidele. Ning nagu mainitud, lisaks konsulaarvaldkonnale jõudsime rääkida välisministeeriumi tööst ja Eesti välispoliitika eesmärkidest laiemalt, diplomaadi ametist ning diplomaadiks saamise võimalustest, keeleoskusest, NATOst ja Afganistanist, Gruusiast ja Lõuna-Osseetiast. Muidugi oleks olnud parem kui koos minuga oleks kaasas olnud kõik minu kolleegid välisministeeriumist, kuid usun, et sain kõikidele olulistele küsimustele anda vastused. Minu käsutuses olnud 45 minutit möödusid lennult, auditoorium oli ärgas ning küsimused asjalikud ja väljakutset pakkuvad. Lisaks oli võimalus anda edasi kolleegide tervitused Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonnas mõned nädalad varem töövarju päeva veetnud Jekaterina Novikovale. Kuna tegemist oli ikkagi kooliga, sain ka ise tunni lõpuks hinde, vene keele eest “viie”. Viimane oli minu hinnangul küll krediidina saadud, aga heameelt tegi sellegipoolest.

Selliseid tutvumis- ja tutvustusvisiite peaksime küllap tegema sagedamini. Usun, et juba tuleva aasta alguses teeme koostöös maakonna juhtidega teoks uue retke. Kuid sellest juba teine kord.

Valdo Helmelaid
Ida-Virumaal tutvustamistuuril käinud konsulaarosakonna Schengeni büroo lauaametnik

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.