panelarrow

Leedu suvepealinnas süüdati Läänemereriikide jõulutuled

| 0 comments

Jõulueelne ärev sagimine on jõudnud ka Leedumaale. Esimesel advendil Vilniuse Raekojas toimunud traditsiooniline Christmas Charity Bazaar tõi kokku Vilniuses resideerivad saatkonnad, kes oma rahvuslike toodete müügiga kogusid raha puudustkannatavate Leedu laste heaks. Eesti stend osutus populaarseks mitte ainuüksi seetõttu, et müüsime traditsiooniliselt tuntud Liviko ja Kalevi tooteid, vaid väljas olid ka käsitöötooted. Leedus on käsitöömeistreid palju ja nende toodang väga hinnatud. Ürituse patrooniks olnud juulis ametist lahkunud presidendi proua Valma Adamkiene kiitis väga meie käsitöömeistrite loomingut ja valis ühe eseme endale kingitusekski.

Foto: Proua Adamkiene Eesti stendi külastamas

Jõulud Leedu pealinnas saavad õige hoo sisse eeloleval nädalavahetusel, kui Raekoja platsil süüdatakse tuled jõulupuul, kuid vaadakem pigem pealinnast kaugemale.

Kindlasti on palju meist kuulnud või lugenud muinastulede ööst, mil traditsiooniliselt augustikuu viimase laupäeva õhtul süüdatakse Läänemerd ümbritsevates randades lõkked. Need märgutuled, mis pärinevad vanimate kirjalike andmete järgi juba viikingite ajast, süüdatakse, et näidata koduteed neile, kes merel seilamas või kasutati neid teadete edastamiseks ulgumerelt sisemaale. Pikka aega varjusurmas olnud tava taaselustati Soome rannikul 1992. aastal, elustamaks Läänemere ranna- ja maarahva ühtsust, markeerimaks mere-äärse kultuuripärandi ja rannarahvaste traditsioonide olulisust.

Leedus otsustati Läänemereäärsete riikide ühistele traditsioonidele omapoolne, pisut teistsugune tähendus anda. Taaskord tulesid kasutades.

Nimelt, Leedu kui praegune Läänemeremaade Nõukogu eesistuja arvas, et Läänemereriikide ühtsust saab sümboliseerida jõulutuledega advendiajal, tuues sellega tavapäratut elevust hilissügisesse letargiasse vajunud Leedu suvepealinna Palangasse.

Nii kutsuski Leedu Välisministeerium Läänemere riike üles kaunistama oma rahvuslikus stiilis jõulukuused Palanga kui kuurortlinna sümboliks kujunenud Basanaviciuse tänaval, mis kulgeb kesklinnast mere äärde ja lõpeb seal muuliga, mis on samuti linna üheks vaatamisväärsuseks.

Teise advendi eelsel laupäeval süüdatigi pidulikult elektriküünlad jõulukuuskede alleel, kus lisaks võõrustajamaale Leedule olid välja pandud Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Venemaa ja Poola rahvuslikult kujundatud puud.

Foto: Valgustatud Jõuluallee

Eesti saatkonna tänu kuulub lisaks kõigile abistajatele veel eriti Eesti aukonsulile Klaipedas hr Virginijus Biškysele, kes „meie mehena Havannas” on Vilniusest rohkem kui 300 km kaugusel eesti ettevõtjaid abistamas, kultuuri tutvustamas ja hättasattunud rahvuskaaslasi aitamas.

Lisaks puude ehtimisele avati iga Läänemere riigi nn. jõuluaegsed saatkonnad kohvikutes-restoranides sellesama tänava ääres, jõuluallee vahetus lähetuses. Neis toitlustusasutustes pakutakse rahvuslike jõulutoitude kõrval ka teisi eripäraseid roogasid ja jooke. Kus mujal Leedus kui vaid Palanagas võib neil maitsta Eestis hästituntud mulgiputru, süüa verivorsti või proovida hõõgveini. Viimane, muide, kujunes seni peamiselt Eesti alkoholivalikut vaid Vana Tallinna likööri kaudu teadvustanud leedulastele väga meeldivaks üllatuseks ja pälvis maitseomaduste osas ohtralt kiidusõnu.

Foto: Eesti rahvustoite pakkuv kohvik ootab külastajaid

Kokkuvõttes võib öelda, et vaid Viljandi-suuruse Palanga linnajuhtide initsiatiiv jõuluürituseks on kiiduväärne, eriti praegu, mil majanduslanguses tugevalt räsitud Leedu turismimeka külaliste ülekülluse üle kurta ei saa.

Eestlastele, kel jõulupuhkuse plaanid veel tegemata, võib küll julgelt soovitada puhkusereisi Palangasse. Lisaks taskukohastele ajaveetmisvõimalustele sealsetes spaades ja reisi kõrvale vaiksesse Nidasse, on Palangas praegu võimalik tutvuda lähiriikide kulinaaride loominguga.

Jaan Reinhold,
EV saatkond Vilniuses

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.