panelarrow

Eesti kirjandus jõudis taas Gruusiasse

| 0 comments

Kultuurikeskus Kaukaasia Maja ( www.caucasianhouse.ge ) on Tbilisis 1997. aastast alates välja andnud kirjanduslikku almanahhi “APRA” (puri). Viimane, neljateistkümnes väljaanne, on pühendatud Eesti kaasaegse kirjanduse tõlgetele. Eestipoolse koostöö eest kuulub suur tänu Kultuuriministeeriumi kirjanduse osakonnale, kes projekti rahaliselt toetas. Projekti teostumist Gruusias jälgis saatkond. Almanahhi valmimistähtaeg lükkus, tõsi-küll, pea aasta võrra edasi. Põhjuseks riiki räsinud sise-ja välispoliitilised „tormid”, mis halvasid tegijate tahte, mida järjepideva veenmisega oli siiski võimalik taastada.

Almanahhi toimetamisel tekitas küsimusi kunstnik Gote Sulaberidze poolt kujundatud esikaas, Peeter Linnapi „Suvi 55„. Sulaberidze selgituse kohaselt on seegi ajendatud 2008. aasta augustisündmustest ja tekitas emotsiooni, mida ta pidas paslikuks kasutada.

Tekstide ning autorite valimise töö tegi ära Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus. Lõpliku valikuna jõudsid ajakirja kaante vahele sellised autorid nagu Andrus Kivirähk, Peeter Sauter, Doris Kareva, Jürgen Rooste, Kristiina Ehin jt. Kokku tekste kümnelt autorilt.

27. novembril võõrustas saatkond saalitäit kirjandushuvilisi. Kohal olid nii vanema põlvkonna esindajaid, nagu filosoof härra Hamlet Šukakišvili, kes spontaanse sõnavõtuga publiku hulgast meenutas Mihhail Lotmani ja tema panust Gruusia kultuuriellu. Samuti üliõpilased, kelle hulgast ei puudunud Eesti vahetusüliõpilased Karolin ja Sten.

Almanahhi toimetajate ning tõlkijate sõnavõttudest jäi kõlama tänu võimaluse eest tutvuda nende jaoks täiesti uue maailmaga, kuna viimased kokkupuuted Eesti kirjandusega lõppesid Valtoni, Vahingu ning Undi põlvkonna novellikogumikuga. Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse töötajate abiga ilmestavad ajakirja kunstnike Lembit Sarapuu, Marko Mäetamme, Raul Meele jt teoste reprod.

Protsessi käigus ilmnes vajadus eesti-gruusia keele tõlkijate järele. Juta Bedia, kes tõlkis eesti keelde Gruusia eepose “Kangelane tiigrinahas“ ja kelle mälestusõhtu toimus saatkonnas maikuus, lahkumisest jäänud tühikut ei ole hetkel kedagi täitmas. Siit kasvas välja korraldajate pöördumine saatkonnale leida võimalus saata Gruusiast noor ja andekas literaat õppima eesti keelt ja miks mitte ka vastupidi.

Gruusia kultuuri esindasid saatkonnas külalisesinejad Tbilisi konservatooriumist, kes esitasid vanu Gruusia laule, klaveri ja viiuli duo ning Astor Piazzolla tangosid.

Märk killukesest vaba Eesti kirjandusest on jäetud siia kaugele, kuid samas nii lähedasele maale.

 

Hommik rullub lahti nagu Jaapani lipp

Keset härmas maastikku hõõgub

kiirteta päikeseketas.

Eilne haljendus hajunud kui uni.

Valge,

vaikne kõik puu, maa, mätas.

Kõik on kadunud.

Kõik meelde tuli.

Doris Kareva

 

Dagmar Raudam
Eesti Suursaatkond Tbilisis

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.