panelarrow

Taavi Toom: Poolat tead?

| 0 comments

Mis on ühist Marie Skłodowska-Curie`l, naisel, kes avastas raadiumi ja tema sünnimaa auks nimetatud polooniumi, kirjanik Henryk Sienkiewiczil ning ametiühingu Solidaarsus juhil ja hilisemal presidendil Lech Wałęsal? Muidugi – kõik nad on eri aegadel Nobeli preemiaga pärjatud poolakad. Ühtekokku on Nobeli preemia võitnud 25 poola päritolu isikut. Kas teadsite, et Krakowi vanalinn, kuhu on maetud seal omal ajal Poola riiki valitsenud kuningad, kanti 1978. a esimesse UNESCO kultuuripärandi nimekirja? Täna on seal 13 vaatamisväärsust Poolast.

Poola on mõjutanud meid kõiki ja rohkem, kui arvata oskame. Võib-olla ei pane me igapäevaelus üldse tähele teadmist, et Maa tiirleb ümber päikese ja mitte vastupidi. Ilma Kopernikuta usuks me ehk ikka veel, et Maa on universumi keskpunkt. Või Frederic Chopin – kuulus helilooja ja pianist, kelle sünnist möödub järgmisel aastal 200 aastat ja keda peetakse muusikaajaloos üheks mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Seda romantikut on nimetatud isegi klaveripoeediks.

Ent kui palju teavad tänapäeval eesti inimesed, eriti noored, Poolast? Millise kujutluspildi oleme endale loonud Euroopa ühest suuremast ja kultuuririkkamast riigist? Kas tunneme seda maad ainult bussiaknast nähtu põhjal läbisõidul kaugemate vaatamisväärsuste poole või olete sattunud jalutama näiteks Krakowi vanalinnas, vaadanud Poola kuulsate filmirežissööride filme ning lugenud Nobeli preemiaga pärjatud kirjanike teoseid? Kas olete mõelnud, milliseid seoseid võib leida Lech Wałęsa juhitud Solidaarsuse tegevuse ja Eesti taas vabaks saamise vahel? Poola kultuur ja ajalugu on tohutult rikas ning eestlaste jaoks ilmselt paljus veel avastamata, kuigi see kõik on nii lähedal, piltlikult öeldes vaid käeulatuse kauguses.

Poola on jätnud jälje kõikjale – maailma ajalukku, Eestisse ning kindlasti ka igaühe südamesse, kes on seda riiki ja rahvast lähemalt tundma õppinud. Poola külalislahkus on võrratu, ega asjata öelda siin, et „külaline majas on nagu jumal majas”.

Poola riik on üle 1000 aasta vana, kuigi vahepeal kolm korda Euroopa kaardilt suurvõimude poolt minema pühitud. 16. sajandil oli Poola üks võimsamaid riike Euroopas, ulatudes Läänemerest Musta mereni. Ka osad Eesti alad kuulusid siis Poola koosseisu.

Meenutagem või Tartut, Poola ja Liivimaa tähtsat keskust, mille raekoda ehib Poola värvides puna-valge lipp ning linna ühel auväärsemal hoonel on ka tollesama lipu annetanud Poola kuninga mälestustahvel. Poola vanim ja tänapäevani tegutsev tudengiselts Polonia asutati Tartus. Enne Teist maailmasõda õppisid paljud Eesti insenerid ja ohvitserid Poolas, kes leidsid siit endale elukaaslase, mis seletab nii ajalooliselt Eestis olnud poola kogukonna olemasolu kui tänapäevani kestvaid sidemeid paljude perekondade vahel Eestis ja Poolas. Poola jälg Eestis ning Eesti-Poola suhted on ajaloolastele tutntud teema. Professor Raimo Pullat on avaldanud huvitava uurimuse kahe riigi suhetest kahe ilmasõja vahel. Vello Helgi raamat jesuiitidest Tartus on aga üks põnevamaid Poola aja käsitlusi Eestis (1583-1625). Võime vaid spekuleerida, milline olnuks Poola jälg Eestis, kui Poola-Rootsi sõjad võitnuks poolakad…

Ajaloost võib leida teisigi huvitavaid fakte, ent ometigi on Poola jälg eestlaste ajaloopildis tagasihoidlik võrreldes näiteks Rootsi või Saksa ajaga. Miks? Ajaloolane Aadu Must on andnud tabava kirjelduse, et Poola aeg on eestlaste kollektiivse mälu “kõvakettal” hilisema mälestustega üle kirjutatud: „Rahva kollektiivne mälu ei püsi ju enam sajandeid ainult “iseenese tarkusel”, vaid toitub rohkem kirjasõnast. Viimane pole Poola jälge soosinud. Olgu siis põhjuseks katoliikliku kultuuripärandi suhtes leige luterlik traditsioon või Eestit valitsenud Vene võimude Poola-foobia. Viimase sümboliks sobib Katariina II, kes austas Poola kuningate trooni sedavõrd, et laskis selle, veidi ümberehitatult, paleesse tuua ning istus sellel siis, kui keha vajas kergendamist.”

Eesti ja Poola suhted on väga head ja lähedased. President Lennart Meri ütles kunagi, et Poola on Eestile lähim sõbralik suurriik ja ta ei mõelnud seda üksnes geograafiliselt. Ühised väärtused ja sarnased vaated teevad meist lähedased liitlased NATOs. Alates 2004. a oleme koos Euroopa Liidus. 38 miljoni elanikuga riik, mille pealinn asub vähem kui 1000 km kaugusel Eestist, on suur turg ja pakub rohkelt võimalusi Eesti ettevõtjatele kasvõi näiteks 2012. a Poolas toimuvate Euroopa jalgpallimeistrivõistluste kontekstis. 3. detsembril toimub Tallinnas Kaubanduskojas seminar „Sihtturg Poola”, kus kuuleb sellest lähemalt.

Taavi Toom
Eesti suursaadik Poolas

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.