panelarrow

Aivo Orav: Kaugest ja lähedasest Türgist

Türgi ja Eesti on oma mastaapidelt võrreldamatud ning maakaardil jääme teineteisest üsna kaugele. Suhted Türgi ja Eesti vahel on aga olnud suurepärased juba Türgi Vabariigi ja Eesti Vabariigi loomisest alates. Eesti-Türgi sõprusleping sõlmiti 1924. aastal. 1931. aastal kirjutas Konstantin Päts kirja Türgi Vabariigi presidendile Mustafa Kemal Atatürgile, kus tegi Türgile ettepaneku avada saatkond Eestis. 1935. aastal avaski Türgi saatkonna Eestis. Saatkonna avamine noore Türgi Vabariigi poolt sedavõrd kauges ja väikeses riigis nagu Eesti on mõtlemapanev fakt. Okupatsiooniaastatel ei tunnustanud Türgi Eestit Nõukogude Liidu osana. Ajal, kui Eesti valmistus NATO liikmelisuseks, oli Türgi nende riikide seas, kes Eestit aktiivselt toetas. Eelnevast tulenevalt on igati loogiline, et täna on Eesti Türgi toetaja Euroopa Liidu suunal.

Kahepoolne poliitiline ja diplomaatiline suhtlus Eesti ja Türgi vahel on väga tihe – 2008. aastal külastasid Eestit Türgi Vabariigi president ning välisminister. Eesti peaminister oli samal aastal visiidil Türgis.

Türgi on üha paremini nähtav Eestis ja samuti Eesti nähtav Türgis. Igal aastal külastab Türgit suur hulk Eesti turiste. Eesti saatkonna eestvedamisel on toimunud mitmed kultuuriüritused, mis on oma mastaapsuselt suurt tähelepanu pälvinud. Viimane neist oli Ararati mäe (Ağrı Dağı) vallutamise 180. aastapäeva tähistamine.

Teatavasti oli Ararati esmavallutajaks kunagine Tartu Ülikooli rektor J.J.F.W. Parrot. Aastapäeva tähistamine tõi Eestile märkimisväärset tähelepanu Türgis. Kindlasti mõjub hästi eestlaste enesetundele, et Maarjamaa mees on kunagi saanud hakkama selliste vägitegudega. Oluline on ka see, et Ağrı provintsis, kus Ararat asub, kavatsetakse hakata 9. oktoobrit igal aastal mäkkeronimisega tähistama (tavapärane Araratile ronimine toimub juulis-augustis). Seega on need mägironijad, kel tänavu ei õnnestunud 9. oktoobrit Ararati tipus tähistada, kutsutud seda tegema järgnevatel aastatel.

Türgi on huvitatud üliõpilasvahetusest Eestiga ning samuti on sellest huvitatud Eesti ülikoolid. Üliõpilasvahetuse tulemusena on hulk haritud noori inimesi saanud Eesti eestkõnelejateks Türgis, kes lisavad Eesti positiivsele imagole omapoolse panuse.

Türgi president on andnud lubaduse, et Turkish Airlines hakkab lendama Istanbuli ja Tallinna vahel aastal 2010 ning Turkish Airlines’i juhatus on lubanud alustada reisidega 2010. aasta kevadise lennugraafiku sisseseadmisel.

Kõike eelnevat silmas pidades tekib tunne, et oleme ka geograafiliselt teineteisele lähemale jõudnud. Nüüd võib tekkida küsimus, mida kogu selle positiivse ajaloo ja tänapäevaga peale hakata?

Eesti huvi väikeriigina on omada maksimaalselt palju häid sõpru maailmas, kuna see tugevdab meie julgeolekut. Hea suhe Türgiga, kes on NATO liige ning mõne aja pärast ka Euroopa Liidu liige, on seetõttu eriti oluline.

Maailma majanduskriis on sundinud paljusid ernevate valdkondadega tegelevaid inimesi hakkama teistmoodi mõtlema. Ka Eestis on asutud uute võimaluste otsinguile ning Euroopa Liidu kandidaatriik Türgi oma suure rahvaarvu ja majandusliku potentsiaaliga on sattunud mitmete eesti ärimeeste huviorbiiti. Türgi ärimeeste hulgas on samuti huvi Eesti vastu olemas. Üle-eelmisel nädalal toimunud kohtumistel 2,5 miljoni elanikuga Konya provintsi Tööstuskojas oli huvi Türgi ärimeeste poolt Eesti suhtes väga suur. Samasugune huvi oli täheldatav kuu aja eest Kayseri provintsis ning see kehtib ka Istanbuli ning Ankara kohta. Kui sellele lisada positiivne poliitiline foon meie suhetes, siis äritegemise algatuseks polegi seda nii vähe.

Nii nagu saatkond on vahendjaks poliitilistele ja kultuurikontaktidele, on saatkond kõigi eesti ärimeeste teenistuses ka Eesti ja Türgi vaheliste ärikontaktide vahendamisel.

Aivo Orav on EV suursaadik Ankaras

Pildil Eesti mägironijad teel Ararati tippu oktoobris 2009 (J. Künnap)

FacebooktwittermailFacebooktwittermail