panelarrow

Keit Parts: Tulevik on helge!

| 0 comments

 

Ah et miks? Aga sellepärast, et minu esmakordne ”Tagasi kooli” kogemus näitas, et abituriendid oskavad küsida niivõrd olulisi ja mõtestatud küsimusi, et need võiksid vabalt tulla kogenud poliitiku suust ja ka kõige kogenumas vastajas kimbatust tekitada.

”Tagasi kooli” on Vabariigi Presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli algatus, mis võimaldab juba kooli lõpetanud inimestel ühe nädala jooksul anda külalistund enda poolt valitud teemal ja koolis. Nagu ütleb algatuse koduleht: ”Külalisõpetajate tunnid võimaldavad muuta koolielu mitmekesisemaks, vahendades õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest.”

Kuigi tee tagasi kooli ei pea viima just enda lõpetatud kooli, siis ilmselt paljud just selle raja valisid. Nii ka mina, avaldades soovi jagada killukesi oma tööelust Tõrva Gümnaasiumi 12. klassiga. Mis seal salata, väga suur oli minu uudishimu nägemaks, milline on üks 12. klassi õpilane ja mida ta arvab välispoliitikast. Kuigi see võib kõlada ilmse liialdusena, siis gümnaasiumi lõpust möödub peagi 10 aastat ja ega eriti meeles ei ole küll, mida ma näiteks Eesti-Vene suhetest lõpuklassis arvasin. Millegipärast kahtlustan, et maailmavaade jäi tugevalt alla nende õpilaste omale, kellega nüüd kohtusin.

Loomulikult tekitas mõte klassi ette astumisest parajalt hirmu. Mis saab siis, kui midagi ei küsita? Või kui ma ei oska huvitavalt rääkida? Ühesõnaga, kui ma ei ole popp? Närvide rahustamise ja õhkkonna loomise eesmärgil uurisin alustuseks, kui palju ja mis ainetes ollakse EL teemasid õpitud. Seejärel küsisin, kas 27 liikmesriigi tahvlile kirja panek oleks liialt lapsik. Selle mõttega ma eriti populaarsust ei võitnud ning viidati, et meil on kaart seina peal.

Õnneks selgus peagi, et kõik hirmud olid asjata. Kuigi aeg oli lühike (35 minutit veerandi viimase päeva puhul), üritasin anda aimu sellest, milline on Eesti roll Euroopa Liidus – mis on meie eesmärgid, Eestile prioriteetsed valdkonnad ja südamelähedasemad teemad. Rääkisin teemadest nagu Euroopa Liidu laienemine, naabruspoliitika, ühine siseturg, energiapoliitika jne. Siis oli küsimuste aeg. Stiilinäited:

1. Alguses reageeris EL Gruusia sõjale jõuliselt, hiljem reaktsioon nõrgenes. Kas see näitab Euroopa Liidu välispoliitika nõrkust, et olukord Gruusias pole siiani lahendatud?

2. Kas Eestile meeldib Nord Stream?

3. Kas EL-ilt saadavad toetused on suuremad kui oli suhkrutrahv?

4. Kas Türgi peaks EL-i saama?

5. Lugesin, et EL saab nüüd presidendi. Kui pikaks ajaks ta valitakse?

Ma arvan, et igasugune kommentaar on liigne. Vot sellised suurepärased abituriendid on meil! Üritasin oma vastustega olla nende vääriline.


Keit Parts on VM Euroopa Liidu osakonna lauaülem

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.