panelarrow

Heritage Fondis toimunud ümarlaual arutati avaliku diplomaatia rolli üle Eesti NATOga liitumise toetamisel

Heritage Fondi poolt 23. oktoobril toimunud ürituse „Olevik ja minevik: Eesti ja USA partnerlus“ peakõnelejateks olid Eesti presidendi välisnõunik ning endine suursaadik USAs Sven Jürgenson ja USA endine suursaadik Eestis Aldona Wos. Üritusega meenutati Balti riikide liitumist NATOga ja avaliku diplomaatia rolli selle protsessi õnnestumisel.

Arutelu juhatas sisse USA julgeolekuekspert Helle Dale, kes sissejuhatuses rõhutas, et avaliku diplomaatia aktiivne kasutamine ja oma rahvuskogukondade kaasamine Balti riikide poolt aitas USA otsustajatel üle saada algsetest kõhklustest nende NATOsse võtmise suhtes. Olulised verstapostid olid Partnerlus Rahu Nimel (Partnership for Peace -PFP) ja Balti harta, aga ka koostöö loomine Marylandi rahvuskaardi ja Kaitseliidu vahel.

Aldona Wos’i ettekanne keskendus sellele, kuidas saatkond aitas liitumisprotsessi õnnestumisele kaasa aktiivselt Eesti avalikkusega suheldes. Nimelt aitas saatkond kaasa Eesti eliidi USA poliitikate põhjuste mõistmisel läbi koolitus- ja vahetusprogrammide korraldamise. Wos avaldas kahetsust, et hetkel on tulenevalt majanduskriisist vähenenud USA võimalused avaliku diplomaatiaga tegelemiseks ja avaldas lootust, et avaliku diplomaatia tähtsus USA välispoliitikas kasvab edaspidi. Wos rõhutas Eesti rolli vabaduse ja vabaturumajanduse eestseisjana ja Eesti rolli EL idapiiril, mis annab Eestile huvitavaid võimalusi suhtlusel Venemaaga, aga ka võimaluse olla EL ja USA jaoks värav suhtlemisel Kaug-Idaga.

Sven Jürgenson märkis oma ettekandes, et USA-Eesti praeguseks kujunenud tihe koostöösuhe ei ole sugugi iseenesestmõistetavad nagu okupatsiooni mittetunnustamispoliitika järgi võiks oletada, vaid nende selliseks kujundamine on nõudnud palju tööd. Eesti iseseisvumise järgne välispoliitika oli paljus suunatud pigem Euroopa riikidele, oluline pööre oli Eesti jaoks Vene vägede väljaviimine, mis sai võimalikuks tänu USA-poolsele Venemaa mõjutamisele. Oluline roll Eesti-USA kontaktide kujunemisel oli Balti Harta sõlmimiseks peetud läbirääkimistel, mis aitasid kujundada arvamusi teineteise prioriteetidest. ELi ja NATOga liitumisel oli Eesti jaoks esikohal alguses EL, kuna sellega liitumise kiire saavutamine tundus realistlikum; NATO 1997.a. Madridi otsuse järel tõusis Eesti lootus ja pingutus NATO liikmelisuse taotlemiseks. Selles töös oli tähtis roll ka avalikul diplomaatial ja mitte üksnes Eesti ja teiste Balti USA kogukondade, vaid ka teiste Kesk- ja Ida-Euroopa maade väliskogukondade toetusel. Oluline on selle koostöösuhte hoidmine kaasaja maailmas, mis on palju ebastabiilsem kui vaid mõni aasta tagasi.


Aap Neljas
Washingtoni suursaatkonna lauaülem

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail