panelarrow

Tšehhimaa sügis 2009: õllest ja mitte ainult sellest

| 0 comments

Saatkonda saabunud hommikuses uudistevoos torkab silma üks hästi lühike majandusuudis: 2009.a esimesel poolaastal vähenes õlle läbimüük Tšehhi Vabariigis 5,4%. Kui mõnel teisel maal oleks see vaid irduudiseks majandusstatistika rägastikus, siis Tšehhi Vabariigis on sellel laiem tähendus. Siin tähendab see seda, et tavakodaniku elus on toimunud käegakatsutav muudatus ja kui ka seda ei ole toimunud , siis on ta ebakindlusest tuleviku ees oma tavapärast tarbimiskäitumist muutnud. Kõige selle põhjuseks on majanduskriis.

Õllel ja selle tarbimisel on oma kindel koht keskmise tšehhi igapäevaelus ja maailmapildis. Nii on pivnicel või hostinecil, s.o Tšehhi küla õlletoal, võrreldes Eesti külakõrtsiga, olnud läbi sajandite hoopis teine tähendus. Õlletuba ei olnud vaid purjutamise ja lällamise koht, kus ka Kassiaru Jaska taolised tegelased praalimas käisid, vaid koht, kus sai arutatud tšehhidele olulisi asju ja seda omade keskel ning omas keeles. Nii hindavadki tšehhi ajaloolased õlletubade sotsiaalset rolli 19. sajandil toimunud rahvusliku tõusu ajal küllaltki oluliseks.

Loomulikult ei täida õlletoad, mis reeglina ei kanna enam pivnice või hostineci, vaid nüüd reeglina restaurace nime, enam sellist rolli, kuid ikka on nad kohaks, kus tšehhid omavahel kokku saavad ja asju arutavad ning ikka kuulub pudel või kann õlut ka tavalise töömehe söögikorra juurde. Pealegi toetab neid traditsioone soodne maksupoliitika. Nii teeb Euroopa Liidu ühe madalama õlleaktsiisi maksumäära rakendamine õlle tarbijale siin Tšehhimaal üle kahe korra odavamaks kui see on Eestis. Avatud turuga Tšehhimaal on võimalus osta peale tuntud ja heade kodumaiste õllesortide ka välismaiste tootjate õllesid, kuid viimaste läbimüük on tühine võrreldes kodumaistega – tšehhi tarbija on jäänud truuks kõrgekvaliteedilisele kodumaisele õllele. Samas on enamik Tšehhi suurematest õlletehastest privatiseerimise tulemusena läinud välismaalaste omandusse.

Nii näiteks on maailmakuulsat ja Eestiski tuntud Pilsner Urquelli tootev Plzensky Prazdroj a.s. üllatusena paljudele pilsneri austajatele täielikult eksootilisena tunduva South African Breweries’i omanduses. Ainsana suurtest tootjatest ootab veel privatiseerimist Budejovicky Budwar n.p., tänu kellele on saanud oma nime USA tuntuim õllemark Budweiser ehk Bud. Kogu see omandisuhete rägastik ja muutused selles ei häiri kohalikke õlletarbijaid, kelledest asjatundlikum osa on veendunud selles, et õllel on õige maitse vaid siis kui see on pärit otse õllevaadist ehk tšehhi keeli točene pivo . Õlle villimist klaaspudelisse peavad nad paratamatuks hädalahenduseks, plekkpurgid ja plastpudelid olevat aga mõeldud algajatele ja asjatundmatutele tarbijatele. Kokku tarbis keskmine tšehh 2008. aastal 158 liitrit õlut, mis on esikoht Euroopas.

2009 . aastal on nende liitrite tarbimise juures räägitud poliitikast ilmselt sagedamini kui varasematel aastatel. Põhjuseks pole mitte niivõrd Tšehhi Vabariigi eesistujaroll Euroopa Liidus aasta esimesel poolel, mis jättis enamuse tšehhidest suhteliselt ükskõikseks, vaid ikka veel jätkuv sisepoliitiline kriis, mille all kannatas ka seesama eesistumine. Kriisi otseseks väljenduseks on see, et Tšehhi Vabariiki valitseb praegu ajutine ehk üleminekuvalitus. Sügiskuudel on aga kuumaks teemaks tõusnud president Klausi vastumeelsus Lissaboni lepingule. Selle vastuseisu serveerimine rahvuslike huvide kaitsmise võtmes on aidanud hoida presidendi populaarsusreitingu üllatavalt kõrgena.

Käesolev kümnend on olnud Tšehhi sisepoliitikas kahe suurpartei: parempoolse ODS-i (Kodanike Demokraatlik Ühendus) ja vasakpoolse CSSD (sotsiaaldemokraadid) vastasseisu ajajärguks. Nende kahe partei ideoloogilist vastasseisu on vürtsitanud nende juhtide isiklikud vastuolud, samuti arvukad suuremad ja väiksemad skandaalid. Ikka ja jälle on leidunud ka poliitilisi ülejooksikuid. Tulemusena on reakodanike arvamus oma maa poliitikutest üpris sarnane sellega, mida me ka Eestis oleme harjunud kuulma ja nägema. Siiski on täheldatav erinevus võrreldes Eestiga ja see on heade ja tabavate sisepoliitika meediakäsitluste rohkus. Väga sageli leiab juhtivatest lehtedest asjalikke analüüse ja avalik-õigusliku televisiooni saatejuhid on sisepoliitiliste probleemide käsitlemisel heal tasemel. See ja asjaolu, et parteides on esile tõusmas uued tegelased ning poliitikamaastikule on tulemas konkurentsi suurendavad uued parteid, lisab usku, et siinse demokraatia masinavärk saab senisest efektiivsemalt tegelema majanduskriisi tagajärgedega ning Tšehhi imago EL liikmena saab senisest positiivsema varjundi. Poliitiliste jõudude uus vahekord saab selgeks alles järgmise aasta maikuus, mil toimuvad järgmised parlamendivalimised.

Sisemisele poliitilisele turbulentsile vaatamata ei ole suurele enamusele tšehhidest sugugi ükskõik, millise mulje nad jätavad ümbritsevale maailmale ja eriti veel oma liitlastele. Koostööks ollakse valmis ja endale võetud kohustused täidetakse. Meile lähedaseks ja värskeks kinnituseks sellest oli maist augustikuu lõpuni toimunud Balti õhuvalve missiooni täitmine Tšehhi õhujõudude poolt. Balti riikide saatkonnad Prahas kavatsevad selles osalenud sõjaväelasi novembri alguses toimuva diplomaatilise vastuvõtuga meeles pidada.

Huvitav oleks teada seda, millest rääkisid sellel missioonil osalenud Tšehhi piloodid ohvitseride kantiinis õlleklaasi taga? Ehk rääkisid nad muu hulgas ka mere kohal lendamisest, sest sellist kogemust pole Tšehhi pilootidel võimalik kodus saada.

Mati Vaarmann
EV suursaadik Prahas

*Pildil Plzeni õlletehase peavärav

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.