panelarrow

Julika Luts: Head uudised laienemise rindelt

| 0 comments

Brüsseli sügis alles võtab hoogu oma tõelise pale näitamiseks, kuid juba on saabunud iga-aastane Euroopa Liidu laienemispoliitika suursündmus – komisjoni laienemispaketi avalikustamine. Üleeile, 14.oktoobril avaldatud mitmesajaleheküljeline dokument valmis sel aastal tõepoolest varakult, kuid Euroopa Komisjoni mandaadi lõppemisega seoses tuli tavapärane novembri keskpaiga tähtaeg ettepoole tuua.
 
Ei ole kaugel ajad, mil Eesti ise kandidaatriigina huviga igal sügisel komisjoni poolt üllitatavat dokumendipaketti ootas ja tähelepanelikult Eesti kohta käivat eduraportit luges. Eks kriitikat oli ka tol ajal raske seedida ja kodupublikule selgitada, nagu kandidaatriikidel Türgil, Horvaatial ja Makedoonial* ning võimalikel tulevastel kandidaatriikidel Lääne-Balkani regioonis täna. Siiski saab selle aasta laienemispaketis kriitika kõrval näha ka palju positiivset, mis hoolimata kestvast majanduskriisist ning jätkuvatest pingutustest Lissaboni lepingu rakendamiseks, üsna ohtralt leheküljeruumi enda alla on saanud.
 
Kõige parema uudise eduraportist sai seekord ilmselt Makedoonia* – komisjoni arvates on kandidaatriik teinud piisavalt heal tasemel kodutööd, et läbirääkimisi alustada. Muidugi tuleb siinkohal meeles pidada, et laienemist puudutavad otsused tehakse ühehäälsuse alusel ning see eeldab Makedoonialt* äärmiselt konstruktiivset suhtumist nimeküsimuse lahendamises. On selge, et käegakatsutav Euroopa perspektiiv on riiki innustanud vajalikke ning samas tihti valusaid reforme läbi viima ning muidugi on see alles kogu liitumisprotsessi okkalise tee algus, mida me ise nii hästi veel mäletame. Samas mõjutavad reformid siiski kõige otsesemalt seal elavate inimeste elu ja seda loodetavasti ikka paremuse suunas, mitte ei ole EL poolt kiusu pärast tingimuseks seatud.
Türgil suure riigina on reformide läbiviimine kindlasti veelgi aeganõudvam ja keerulisem protsess, samas on läbirääkimised käimas juba 2005.a oktoobrist ning arengud nähtavad. Türgi liitumise küsimus paelub nii avalikkuse kui poliitikute meeli ilmselt kõige rohkem. Küll on mõnede arust probleemiks puhas geograafia, teistel riigi suurus, kolmandatel erinev kultuuri- ja religioonitaust – põhjusi, miks Türgi EL-i ei peaks sobima, leitakse mitmeid. Samas on põhjusi, miks Türgi liituma peaks, veelgi rohkem ja kaalukamaid. Türgi roll välispoliitilise tegijana, regionaalse julgeoleku pandina, majandusliku jõuna ning EL-i energia varustuskindluse tagajana kasvab ka edaspidi ning seetõttu ongi oluline Türgiga liitumisläbirääkimisi võiduka lõpuni jätkata.

Bogazici sild Istanbulis – ühendamas Euroopat ja Aasiat
Neli aastat läbirääkimisi pidanud Horvaatia on jõudmas lõpusirgele ning komisjon annab soovitusi, kus on vaja veel viimaseid ponnistusi teha, et finišijoon ületada. See saab loodetavasti toimuma juba järgmisel aastal, enne seda kui sügis Brüsselis puude lehed taas kollaseks värvib.
* Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia
 
Julika Luts on EV alalise esinduse EL juures lauaülem

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.