panelarrow

Jaan Reinhold: Ei saa me läbi… Leeduta

| 0 comments

„Leedu on Eesti jaoks samavõrd oluline partnerriik nagu Hiina – vaid üks riik on meie vahepeal“, nii kõlab habemega nali, milles lisaks geograafilisele faktile paljugi tõtt, olenevalt vaatenurgast.

Selles, et Hiina on atraktiivne ja peidab endas ammendamatuid võimalusi eesti ettevõtjate jaoks nii hiiglasliku turuna kui ka tavaeestlase jaoks turismimekana, ei kahtle keegi.

Mida aga Leedu keskmisele eestlasele tähendab? Kas kuulsusrikka mineviku, meile sarnase lähimineviku ning sarnaste tuleviku-väljakutsetega sõbralikku riiki, ühte Balti naabritest? Või veel midagi?

Eesti rekkameestel on kombeks ühe hooga kodust Leetu välja sõita, siis sunnib sõidumeerik peatuma, et enne Poola-pudelikaela end välja puhata ja seejärel Euroopa poole edasi veereda. Niisiis on Leedu maanteed mööda meile kui põhjaeurooplastele viimaseks ühenduslüliks Kesk- ja Lääne-Euroopaga. Samamoodi on Leedu energeetika-ühenduste mõttes selleks äärealaks, millest kaugemale Euroopasse meie elektriühendused ei ulatu.

Hea on tõdeda, et on olemas positiivsed nihked Rootsi ühenduse osas ja ka terenduv lootus ühtsest turust Skandinaaviaga. Olemas on plaanid, nagu ka aeg-ajalt kustuv lootus, et lähikümnendil rajatava Leedu-Poola elektriühenduse kaudu saavad Balti riigid EL isoleeritud energiasaare staatusest priiks. Samuti ka pidev diskussioon ja arutelu uue Visagina AEJ üle, mille osas tuleb jätkuvalt tõdeda tuleb, et protsess käib. Nii on Leedu mitmeti meie jaoks geograafiliselt samm Euroopa suunas.

Eesti ettevõtjatele on Leedu käepikenduseks Lätist edasi selle sõna otseses mõttes, kuna pikka aega eestlastest keskmistele ja väikeettevõtjatele koduturuks olnud ja täna majandusraskustes Läti on ambitsioonikatele eestlastele kitsaks jäänud. Rohkem kui 3 miljoni tarbijaga Leedu turu atraktiivsust selgitab ka tõik, et Leedus on registeeritud 265 Eesti kapitalil ettevõtet. Lisaks on Eesti otseste välisinvesteeringute suuruselt Leedus tänavuse esimese poolaasta seisuga Rootsi, Poola, Saksamaa ja Taani järel auväärsel viiendal kohal, omades 7,1% Leetu tehtud kõigist välisinvesteeringutest, mille üldmaht on 32,3 miljardit LTL.

Eestlaste maine Leedus on seoses sellega kõvasti paranenud. Kui veel 1990ndate keskel peeti meid arrogantseteks eneseupitajateks, siis täna, eriti majandust tabanud tagasilöökide taustal, vaadatakse eesti ettevõtjate juurutatud juhtimismudelile alt üles kui toimivale ja efektiivsele lahendusele.

Välispoliitikas, mis üleilmastumise tingimustes üha rohkem meie tavaellu siseneb, on Eesti ja Leedu lähedased partnerid, jagades ühiseid väärtusi nii lähedal kui kaugemal geograafilistes avarustes. Vaatamata sellele, et mõnikord tunduvad Leedu reaktsioonid meie põhjamaise temperamendi jaoks liiga emotsionaalsed, ehk rabedadki, on selle taga tihtipeale tubli annus heatahtlikku aasimist, millest ka eestlased on juba õppinud aru saama.

Põhjuseks on ennekõike Leedu aegadesse ulatuv suurriiklik ajalugu, mis annab neile alust end ka praegu Läänemere sellel kaldal regiooni liidriks pidada. Kui võtta arvesse, et Leedus, täpsemalt 26 km kaugusel Vilniusest, on fikseeritud ka mandri-Euroopa keskpunkt – 54° 54´ põhjalaiust ja 25º 19´ idapikkust, siis võivad nad ju end ka õigustatult kontinendi nabaks pidada.

„See on kompensatsioon Leedu traagilise ajaloo eest, mis kunagisel Euroopa suurriigil võimaldab taas Euroopas kesksel kohal olla,” on tavatsenud nii mõnedki leedulastest tuttavad täpsustada, kui eelamainitud geograafilisest keskpunktist juttu tuleb.

Tänavune suvi ja Leedu esmamainimise 1000. aastapäeva üritused tõid Leetu hulgaliselt eestlasi, alates tavaturistidest kuni valitsuse liikmeteni. Neid jätkus nii Vilniuse linnatänavatele, Palangasse-Kura säärele kui ka päev pärast Eesti laulupeo lõppemist Vilniuse laulukaare ümber, kus toimus Leedu aastapäevapidustuste kulminatsioon – Leedu laulupidu. Muide, ka Vilniuse laululava ehitati Tallinna eeskujul ja Alar Kotli projekti järgi.

Viimasel ajal on tihti küsitud, kas Eestile oleks imagoloogiliselt kasulikum Balti naabritest, Lätist-Leedust, eristuda või mitte? Sellele küsimusele võib anda erinevaid vastuseid ja vastustele erinevaid tõlgendusi. Kuldne kesktee võiks olla, et võtame oma naabritelt üle parima, mis neil on, ja anname maailmaparandajalikult edasi seda eeskuju, mida meil anda on. Solidaarsus riiklikult-poliitiliselt ja konkurents majanduse vallas on just need aspektid, mida Balti koostöö täna vajab.

Lõpetuseks, kui legendaarsete kettaheitjate Alekna ja Kanteri jõuproovil viimati leedulane konkurentsist välja on langenud, on leedulastel pöidlad pihus ikka just Kanteri toetamiseks.

Aga alustavale ettevõtjale Leedus soovitaks ikka, et „ära lepi ärikohtumisi kokku korvpalli teleülekande ajale”.

Just nii sarnased ja erinevad me olemegi…

Jaan Reinhold on EV Vilniuse saatkonna lauaülem

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.