panelarrow

Arti Hilpus: Norra – rahvas, kellel on hästi läinud

| 0 comments

Paraadid, millega Oslos tähistatakse Norra rahvuspüha, 1814. aasta Eidsvolli konstitutsiooni aastapäeva, eristuvad selgelt muudest paraadidest ja jäävad seetõttu hästi meelde. Pigem meenutavad need Eesti laulupeo rongkäiku. Tegemist on vägagi ebamilitaarse üritusega, kus sõjaväeüksuste asemel marsivad kuningalossi eest läbi lipuehtes koolilaste kolonnid ja orkestrid.

Selline rahumeelne paraad sümboliseerib üsna hästi norra rahva praegust eluhoiakut. Riik on viimase suure Euroopa sõja järgset rahuperioodi maksimaalselt ära kasutanud. Maast, mis veel viiskümmend aastat tagasi võis olla silmatorkavalt vaene, on saanud maailma õitsvamaid majandusi, mille kogutoodang möödus äsja suuremast naabermaast Rootsistki. Norra on üks väheseid riike, mida isegi praegune finantskriis ei ole oluliselt kahjustanud. Vaesuse vähendamine, inimõigused, keskkonnakaitse ja maailmarahu kindlustamine on kaua aega olnud Norra välispoliitikas tähtsal kohal. Oluline on arvestada, et ulatusliku arenguabi andmisega alustasid nad juba siis, kui Norra ise veel teab mis jõukas ei olnud.

Piisab lühiajalisestki viibimisest Norras, et tunnetada, et siinne rahvas on üle keskmise õnnelik ja eluga rahul. See peegeldub muu hulgas nii naiste kui meeste keskmises elueas, mis küünib 80 aasta piirile. Norralane on esmapilgul lausa ülepingutatult sportlik, pea iga kell ja igas kohas võib kohata jooksjaid, jalgrattureid, talvel suusatajaid. Norra inimesel näikse ka olevat rohkem aega kui eestlasel, töö ja vaba aja vahele on tõmmatud selge piir.

Osalt tuleb kiire majandusliku arengu eest muidugi tänada 1960. aastatel kasutusele võetud nafta- ja gaasimaardlaid, kuid alahinnata ei saa ka rahva enda töökust ja õigesti langetatud otsuseid. Võib ju ootamatult süllelangenud rikkus sageli kujuneda hoopis nuhtluseks, nagu teame juba muinasjutust kuldkalakesest. Kuid norralased on osanud vastutustundlikult rikastuda. On tehtud sihikindlaid regionaalpoliitilisi investeeringuid, et elu riigi äärealadel välja ei sureks (Norra territoorium on muide suurem Saksamaast, ehkki seda asustab vähem kui viis miljonit inimest). See tähendab suurt sisemist solidaarsust ja ühiskondlikku kokkulepet maa kõigi piirkondade ühtlaseks arendamiseks – ja siin oleks Eestil mõndagi õppida.

Eesti ja Norra muidu igati sõbralikke suhteid annab tulevikus veel kindlasti tihendada. Usun, et keskmine Eesti elanik teab-tunneb Norrat paremini kui norralane meid. Kui mitte muud, meenuvad meile Norraga seoses Põhjala karge loodus, kultuuriikoonid nagu Ibsen, Grieg või Munch, viimasel ajal ka Eesti külalistöötajale avanevad võimalused Norra tööturul. Tõsi, ega Eestigi ei ole Põhjala-Balti regiooni osana Norras kaugeltki tundmatu mõiste. Kuid ühiskondlikult aktiivsemad inimesed, nagu ametnikud, ajakirjanikud ja poliitikud, teavad meist kindlasti rohkem kui tavakodanik. Eks geograafiline asukoht sunnib Norrat juba tunduvalt rohkem vaatama lääne poole, Inglismaa ja Hollandi suunas. Nii jätkub norralastele kindlasti veel kauemaks avastamisrõõmu Eestis. Oma silm on kuningas – seepärast tahaks lõpetuseks kutsuda iga meist huvituvat norra ärimeest või turisti isiklikult Eestis ära käima.

Pildil norra kaasaegse arhitektuuri tähtteos – mullu avatud Oslo ooperiteater (Foto: Arne Maasik 2009)

Arti Hilpus on EV suursaadik Oslos

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.