panelarrow

Klarika Liiv: New Yorgi Eesti Kultuuripäevad 2009

| 0 comments

Kevad toob endaga New Yorki kaasa traditsiooniliselt lisaks päikesele, soojusele ja lillede lõhnale ka Eesti Kultuuripäevad. Nende ootamine ning nendeks valmistumine algab aga juba ammu enne kui see vähenegi lumi New Yorgis sulab. Igakevadiselt kogunevad kõik Eesti kultuurisõbrad – kes pikemalt siin elanud või lühema-ajaliselt viibimas – juba ammu armsaks kohtumispaigaks saanud Eesti Majja 34. tänaval, mille ees meie rõõmuks lisaks sini-must-valgele trikoloorile ka peagi juba aastajagu samades värvikombinatsioonides New Yorgi linna liiklusmärk seisab.

Eesti keelt ja Eesti meelt saab korraga täis terve New York. Tundub, et siin ei leia eestlast, kes jätaks kultuuripäevadele tulemata ning oma silmaga vaatamata uuemad Eesti filmid, põnevamad teatrietendused ja kunstnike tööd ning kuulamata huvitavamad loengud. Nii võis sellel aastal kuulata Narva Muuseumi direktor hr Andres Toode ettekannet Narva linna ajaloost ja tulevikuväljavaadetest, prof. Tiina Kirsi juhendamisel saadi ideid ja juhiseid, kuidas võiks kirjutada elulugusid, kirjandusteadlane pr Mall Jõgi andis põhjaliku ülevaate kultuuriajakirja „Mana” tähendusest Eestile.

Väljaspool okupeeritud Eestit 1957. – 1995. aastani ilmunud eestikeelne „Mana” oli omamoodi aknaks raudse eesriide taha, avaldades ilukirjandust, arvustusi ja ülevaateid, keele-, ajaloo-, poliitika-, teatri- ja kunstialaseid kirjutisi, reproduktsioone ja fotosid nii paguluses kui ka Eestis elavailt autoreilt. Loomulikult oli ajakiri tollel ajal Eestis keelatud ning seda ei tohtinud saata postiga, kuid ikka leiti võimalus selle edastamiseks kodumaale.

„Mana” ei teinud erisust kodu- ja väliseestlastest autoritel, küll aga aitas teada saada eestlaste kultuuriloomingust siin- ja sealpool, ajal, kui meie koduuks välismaailma oli veel kõvasti suletud. Alates 1965. aastast (kuni 1999. aastani) oli ajakirja toimetajaks-kirjastajaks hr Hellar Grabbi, kellele koos helilooja R.Tobiase noorima lapse, helilooja pr Helen Tobias-Duesberg´iga sellel aastal Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges poolt tänusõnadega aastapreemiad üle anti.

Kultuuripäevade põhiliseks magnetiks osutus seekord ettearvatult kirjanik Andrus Kivirähki komöödia «Meri ja Orav», mida etendati kahel õhtul täissaalidele. President Lennart Meri (Egon Nuter) ja vana sepa Ivan Orava (Andrus Vaarik) humoorikas dialoog koos improvisatsiooniga Meri kodu-pööningul naerutas publikut peaaegu pisarateni. Kohal oli samuti autor ise, kellega oli vaatajatel võimalus pärast etendust vahetult vestelda ning talle küsimusi esitada.

Vana sepp Ivan Orav ja president Lennart Meri kirjutuslaua vedamise talgusuppi söömas (Foto: Eesti Maja NY)

Põnevaks projektiks oli sellel aastal samuti Eesti kunstnike tööde näitus. Selle eel esitati Eesti päritolu kunstnikele kogu maailmas üleskutse – et nad saadaksid New Yorki töid teemal «Kodu». Osa töid oli vaatajatele näitusena väljas, osasid oli võimalik näha slaidide vahendusel. Lisaks osalejatele Eestist ja Ameerikast oli võimalik näha kaasaegsete Eesti kunstnike töid Hispaaniast, Kanadast ja isegi El Salvadorist.

Filmisõpradele pakkus programm vaadata mitmeid filme nagu „Teisel pool”, lühifilmide seeriat „Must Peeter”, „Kontrolör” ja „Teine tulemine”. Samuti Eesti väljapaistvamatest persoonidest Tõnu Kaljustest, Eri Klasist, Gustav Ernesaksast, Ants Eskolast. Publikule oli uudne ja huvipakkuv maailma esimene setukeelne film legendaarsest Setu lauluemast Taarkast. Populaarsete noorte Eesti näitlejate Rasmus Kaljujärve ja Hele Kõrega peaosades jõudis New Yorgi publikuni noorte tänapäevastest probleemidest kõnelev film „Mina olin siin”.

Ülestõusmispühade jumalateenistused toimusid New Yorgi Eesti koguduste kirikutes. Järgmisel aastal on koos kevadekuulutajatega oodata juba 40. Eesti Kultuuripäevi New Yorgis.
Klarika Liiv on EV konsul New Yorgis

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.