panelarrow

Gita Kalmet: Lilleilust, Hudsonist ja taevalikust maast

| 0 comments


Kevadel tullakse Hollandisse lilleilu pärast. Keukenhof – üks maailma kauneimaid lilleparke – on tänaseks juba 60 aastat lillenautlejaid üle kogu maailma kohale meelitanud. Sel aastal on tulbiväljadel  hollandlaste ilumeele, töökuse ja ärivaistu kõrval rääkida veel üks lugu – ekspositsiooni läbivaks teemaks on USA, New Amsterdam, New York. Aprillis 400 aastat tagasi asus Henry Hudson oma laevaga “Halve Maan” Amsterdamist teele.

Aga et lood on just nii sügavad või pealiskaudsed kui me ise, siis sõltub igast pargisuitlejast endast, kas ta mõtleb aastapäevapidustustest või kas ta üldse midagi mõtleb või hakkab ta näiteks juurdlema selle üle, kes siiski oli tänaste amsterdamlaste ja njuujorklaste silmis kangelaseks tõusnud Henry Hudson.

Mida oleks Henry ise kirjutanud oma blogisse, kui tema leivaisad Hollandi Ida-India kompaniist oleks temalt blogi pidamist nõudnud, seda me ei tea, ega saagi kunagi teada, sest rahvadiplomaatia oli tollal veel tundmatu mõiste.  Henry ülesandeks oli lühima laevatee leidmine Indiasse.

Mis olid Hudsoni motiivid Inglismaa ühe põhirivaali Hollandi teenistusse astumisel, kas polnud ta ehk inglaste spioon, kelle ülesandeks oli kätte saada hollandlaste geograafilised kaardid piirkondadest, mis olid inglastel tollal veel kaardistamata või tegi ta seda inglise kaubandusgildide ülesandel, et saboteerida hollandlaste plaani leida lühim tee  rikkalikele vürtsisaartele või  juhtis teda tõesti lihtsalt kirg merd sõita ja maid avastada?

Mingi teadmata põhjus pidi ju olema, mis pani  Hudsoni loobuma kokkulepitud marsruudist ja selle asemel, et  Novaja Zemljast põhjapoolt mööda purjetada, keeras Hudson „Poolkuu” otsa  ümber, et sõita üle ookeani  Uue Maailma ranniku suunas.

Purjetades septembris 1609 praegusesse New Yorgi lahte ja sealt edasi praeguseks omanimelist jõge pidi, lootis  Hudson,  et Atlandi ja Vaikset ookeani lahutab vaid kitsas maariba ning et ta on avastanud lühima tee Vaiksesse ookeani.  Hudson võis ise olla küll pettunud, aga tema avastusretk pani aluse Hollandi nõudeõigusele selle maanurga üle ja 1625. aastal kerkis Manhattanile New-Amsterdam. Sel aastal tähistatakse mõlemal pool ookeani  suure pidulikkusega Hudsoni reisi 400. aastapäeva, rõhutatakse ameeriklaste ja hollandlaste ajaloolist sidet.

Pressiteade ütleb, et oma hiljutisel USA-visiidil andis Hollandi välisminister Verhagen Hillary Clintonile üle kollektsiooni Amsterdami ostmist puudutavaid originaaldokumente. Pressikohtumiselt tehtud üleskirjutus on lünklik, sest paistab, et dokumentide sisust tekitatud naerupahvakad pole lasknud üleskirjutajal järge pidada, millest jutt…räägitakse nahkadest…ja naerdakse…

Traditsioonilisel lilleparaadil, mis Keukenhofi  kodukülast Lissest alguse saab ja 40 kilomeetrit läbides  lõpuks loogeldes Amsterdami külje alla  Haarlemisse jõuab, tõmbab lilleõitest kõrguva Hudsoni ja tema laeva kõrval tähelepanu ülisuur ja uhke peaehtega õielehtedest  mohikaanlase pea. Sellel, natuke kurblikult avatud suuga võimsal mohikaanlasel on oma lugu, mis räägib valgest mehest, kes tuli kunagi laevaga mööda “suurt liikuvat vett” ja ilmselt rohkem püssirohtu kui veenmiskunsti kasutades  taevaliku maa – Man-A-Hat-Ta põlisasukatelt 24 dollari eest omandas. See lugu ei ole üldsegi pidulik ja selle sees on omakorda mitu lugu, millest kirjutab ehk keegi teine mõnes teises blogis…

Gita Kalmet on EV suursaadik Haagis

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.