panelarrow

Kaja Tael: kepp, porgand ja emakeel

Ma ei mäleta, mis sõna täpselt käivitas emakeelevõistluse Välisministeeriumis. Igal juhul oli see miski risu ja parasiit, mis mind tõeliselt vihastas. Ma kahtlustan, et me pole sellest seniajani lahti saanud. Umbes nagu „porgand ja kepp” vana-hea piitsa ja prääniku asemel. Õppinud filoloog tunneb need nn kalkalaenud ehk otsetõlked võõrkeelest kohe ära, süütu keeletarbija aga ei pane tähele ja keeldub tihti tunnistamast, et võõras keel on hakanud mõjutama ka mõtlemist. Tõrjub välja selle, mis täiesti olemas, ja inimene hakkab bussiga sõitmise asemel seda „võtma” jmt. Hullem veel, lakkab üldse tõlkimast ja paneb kohe otse inglisekeelse mõiste teksti sisse. Et kõik saavad aru niikuinii ja veel paremini kui eestikeelsest. See on viimane etapp, pärast seda tuleb hukatus!

Ma arvan siiamaani, et Välisministeerium kollektiivse olendina oli selle hukatuse äärel. Sest eks surve ole ka uskumatult suur ja pigem suureneb kui väheneb. Kui ma 2000. aasta paiku lakkamatu „porgandi” peale vihastasin, ei istunud me veel sadades valdavalt inglisekeelsetes töögruppides, millest memo tuleb saata 24 tunni jooksul ja kus nii kangesti tahaks autentsuse ja kiiruse huvides võõrkeelseid tsitaate järjest panna. Pole kindlasti kaugel päev, kus mõne VM üksuse sisemine töökeel ähvardab saada inglise keeleks, sest vahetusdiplomaadid või kohapealt palgatud ei saaks ju muidu töötada. Ma ei hakkaks sellepeale „häda-häda!” karjuma. Aga kui kõrgesti haritud Eesti esindajad ei suuda enam haritud eesti keeles end kirjalikult väljendada, siis on pagana valus küll. Sest eks me ise seleta päev päeva kõrval, kuidas keel on Eesti identiteedi alus. Ja ongi!

Nii et jumal tänatud, VM-s ei tundu enam olevat trendikas poolkeelseid memosid kirjutada. Selle eest tuleb tänada Indrek Tarandit, kes 2001. a. võistluse kui prääniku välja mõtles. (Mina oleks eelistanud piitsameetodit…) Ma olen uskumatult uhke meie inimeste üle, et see algatus pole ära vajunud. Pigem tundub, et iga aasta aina suureneb inimeste hulk, kes risuväljenditele vastete leidmisel kaasa löövad ja kolleegide keelepruuki hinnata oskavad. Sest auhind läheb ju alati välja vastavalt rahva soovidele. Oleks tore, kui edaspidi aina enam ka välja pakutaks nuputamisülesannet ennast. Sest kunstlik see ei peaks olema, vaid ikka igapäevaelust tulnud. Nii nagu kirjutas mõneti väljaspool võistlust Aivo Orav:

Kasutan juhust juhtimaks tähelepanu kahe risuväljendi kasutamisele:
“Parlamentäär” ei võrdu parlamendi saadikuga.
Sõna “ministeriaal” on erakordselt inetu, aga seda kasutavad juba väga paljud. On olemas “ministrite kohtumine”.

Sel aastal on võitjad niisiis kuulutatud ja seda tulemust üle kordama ei hakka. Rõõmustas „heakskiidu” tüvi „silence procedure” vastena, mille peale tuligi ainult võitja. Ametlikku keelenõu me seekord ei küsinud, saime ise hakkama, sest lausa uudissõna peale me ei läinud. Lihtsalt ei meeldinud piisavalt žüriile! Autoritele enestele kindlasti meeldisid. Aga kohtuniku sõna maksab ja ümber määrama me enam ei hakka!

Ja lõpuks võitja, juriidilise osakonna ekspert Peter Pedak:

Ei tahakski nii väga jalgratast leiutada, sest suhteliselt korralik eestikeelne vaste on olemas. See on vaikimisi heakskiit või vaikimisi heakskiitmine. Vahel võib olla vajalik lisada sellele sõna menetlus (vaikimisi heakskiitmise menetlus). Head eeskuju annab nt prantsuse keel, milles ei öelda lihtsalt procédure de silence, vaid procédure d’approbation tacite.
Tasub tähele panna seda, et tihtipeale on ingliskeelsest tekstist olenemata sobilik tarvitada nimisõna asemel hoopis tegusõnu: The decision was under silence procedure võiks tõlkida Otsus kiideti vaikimisi heaks.


Sõnasõnalised vasted on üldse ohtlikud. Ei sobi vaikuseprotseduur ja ehkki procedure on tavaliselt tõlgitud menetluseks, ei ole ka vaikiv menetlus hea termin, sest iva ei ole mitte selles, et lihtsalt istutakse vait, vaid selles, et kuss olemise tulemus on heakskiit. Enam-vähem sõnasõnaline vaste tingib sageli omakorda võõrapärast lauseehitust. Ja võõrapärane lauseehitus on võõrsõnade kasutamisest hullem katk. The decision is under silence procedure until 1 January 2009 kiputakse tõlkima Otsus on vaikiva menetluse / vaikuseprotseduuri all kuni 1. jaanuarini 2009. Õige oleks Otsuse vaikimisi heakskiitmise menetlus kestab 1. jaanuarini 2009. Vahel võib öelda lihtsalt Otsuse kohta võib esitada vastuväiteid 1. jaanuarini 2009, aga sel juhul peab muust tekstist tulema välja, et vastuväidete esitamata jätmise korral on otsus heaks kiidetud.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail