panelarrow

august 29, 2016
by Välisministeerium
0 comments

25 aastat taastatud suhteid Eesti ja Saksamaa vahel

IMG_3950_väiksem

KAJA TAEL oli aastatel 2012 – 2016 suursaadikuks Berliinis. Alates augustist töötab ta Eesti alalise esindajana Euroopa Liidu juures Brüsselis.

Kaja Tael, alaline esindaja Euroopa Liidu juures (endine suursaadik Saksamaal)

25 aastat taastatud suhteid ja ilmselgelt siiski täiesti uusi suhteid Eesti ja Saksamaa vahel. Kahe nii eri kaalu riigi vahel, et üks on peaaegu et liiga väike iseseisva riigi jaoks ja teine peaaegu et liiga suur. Omad hädad sellega mõlemal. Aga me oleme leidnud lahenduse. Ühisel tahtel ankurdasime end EL ja NATO raami. Olles sealjuures juriidililiselt nii võrdsustatud kui vähegi annab.

Arusaadavalt on see Eesti huvides, aga Euroopa suurriikidest just Saksamaale ka vägagi sobilik. Saksamaa vajab perekonda, kuhu kuuluda, mitmehäälsust, millesse sobituda. Eesti tahab end kuuldavaks teha, Saksamaal on kõrvad, millega kuulata. Ideaalne suhe? Tööd ja vaeva nõuab ikkagi.

Me oleme ka geograafiliselt natuke liiga kaugel, et suhted lihtsalt omasoodu hoogu juurde võtaksid. Minu ametiaja lõppedes Berliinis on siiski juba ütlemata ilus näha, kuidas meie valitsusjuhid suhtlevad võrdsete partneritena, mõnusa omavahelise keemiaga. Kuidas Merkel pärast 8-aastast visiidipausi ütleb, et sõpru peaks ikka sagedamini külastama, ka ilma otsese põhjuseta. Sakslased ei häbene praegu avalikult öelda, et Eestilt on vaja digiühiskonna edendamist õppida.

Meil oleks ka küll ja küll Saksamaalt õppida, mh nt kutsehariduses. Eesti ja Saksa suhetes on rahulik ja tegus argipäev. Mis on ju hingele puhas pidu. Jõudu ja jaksu edasiseks kõigile Eesti-Saksa suhete edendajatele, laulukoori liikmetest riigipeadeni! Oma senist meeskonda tänan südamest, oma eelkäijale ja järeltulijale Mart Laanemäele soovin avastamisrõõmu ja innukust. Berliin on super! Kohtumisteni!

meri ja genscher stk avamisel berliinis

Genscher ja Meri taastasid välisministritena kahe riigi diplomaatilised suhted 28.8.1991. Berliini saatkonna taasavamisel 27. septembril 2001 kohtusid Meri ja Genscher jälle.

august 19, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Täna 25 aastat tagasi

telefon

LENNARTI TELEFON, omaaegne tehnika viimane sõna, abimees Eesti iseseisvuse taastamisel (asub ministeeriumi muuseuminurgas). Moskva pealtkuulamise vältimiseks oli suhtluskanal välismaailmaga loodud Soome mobiilivõrgu kaudu.

Kadri Linnas, avalike suhete osakond

25 aastat tagasi taastati Eesti riigi iseseisvus.

Välisministeerium on mänginud olulist rolli nii Eesti riikliku järjepidevuse säilitamisel kui ka Eesti riigi iseseisvuse taastamisel.

Tänase pidupäeva tähistamiseks toome ministeeriumi arhiivist välja mõningad dokumendid ja fotod, mis jutustavad meile 25 aasta tagustest sündmustest.

Head ja õnnelikku iseseisvuse taastamise aastapäeva!

Tagantjärele vaadates on selge, et ettevalmistus vabaduse saabumiseks käis juba laulva revolutsiooni aegadel – üleminekuperioodil. Keegi ei osanud aga aimata, et võimalus iseseisvuse taastamiseks saabub nii ruttu.

1. soomukuus

Soomuk EKP Keskkomitee maja ees augustiputši päevadel 1991. Sel hetkel veel ei teatud, et iseseisva Eesti välisministeerium kolib ise peagi sellesse hoonesse. Foto: Peeter Langovits

Välisministeeriumis hakkasid värsked tuuled puhuma 1990. aastal kui Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas 3. aprillil ametisse üleminekuvalitsuse, mille peaminister oli Edgar Savisaar ja välisminister Lennart Meri.

1990. aasta lõpupoole loodi Eesti Vabariigi infobürood Kopenhaagenis, Helsingis, Bonnis, Londonis, Pariisis ja Stockholmis, millest said tänaste saatkondade eelkäijad.

21.08 tunnust. Lennart-page-001

SEE ON KÄSK! Lennarti kiri 21. augustil 1991. KLIKKA dokumendile!

Augustiputšipäevadest on kirjutatud palju. Välisminister Meri viibis sel ajal Helsingis, olles samas tihedas suhtluses peamajaga, mis asus tollal Toompea lossis. Tegelikult oli Meri sel ajal naasmas juba Tallinna, kuid jäi kuni valitsuse korralduseni Helsingisse. Staabi seadis ta sisse Tuglase Seltsis ja Eesti Kultuuripunktis.

Väga kõnekad on Lennart Meri kaks ajaloolist kirja (21. august ja 23. august), mis ta saatis Helsingist peamajja kindlate korraldustega, väljendades samas emotsionaalselt kõike seda, mis nendel päevadel õhus oli.

23 08 1991 Lennart-page-001

VÄSINUD TERVITUSTEGA: Lennarti kiri 23. augustil 1991 Eesti kultuuripunktist Helsingis pärast taasiseseisvumisjärgset pressisuhtluse maratoni.

 

Lenini kuju

AJALOO PRÜGIKASTI, 23. august 1991. Foto: Peeter Langovits

Selleaegse meeleolu ilmekaks näiteks oli paari töötaja plaan luua ühte Lasnamäe tornmajja põrandaalune ministeerium. Lasnamäele sai viidud juba arvuti, printer, telefaks, mobiiltelefon ja välisministeeriumi blanketid. Samal ajal jagas Lennart Meri Helsingis arvukaid intervjuusid välisriikide ajakirjanikele ning suhtles lääne poliitikutega. Õnneks oli Eestil sel hetkel olemas välisminister, kes oli valmis astuma rahvusvahelisele areenile ja kes ise seda kõike ka nautis!

Naastes 23. augustil laevaga Tallinnasse, keeldus Meri seni laevalt maale astumast kuni sadamas lehviv punalipp oli maha võetud.

Meri pressikas2

PRESSIKONVERENTS 24. augustil 1991 Tallinnas. Vasakult Toivo Klaar, Lennart Meri ja Tiit Pruuli. Foto: Peeter Langovits.

24. augustil andis välisminister juba Tallinnas pressikonverentsi ja sõitis seejärel koheselt turneele diplomaatilisi suhteid taastama. Balti välisministrid tegid ühisvisiidid Islandile, Taani, Norrasse, Saksamaale, Rootsi ja Soome.

 

Uffe Ellemann-Jensen1991

LÄÄNERIIKIDE TUNNUSTUS, tuju on hea. Lennart Meri ja tollane Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen Toompeal kuulsas Meri kabinetis. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Täna on ka sobiv meelde tuletada, et selle aja väga põnevaid ja laiemale avalikkusele tundmata muljeid saab lugeda ministeeriumi välja antud raamatutest “Teine tulemine I – taasiseseisvunud Eesti Vabariigi välisesindused” (2003) ja “Teine tulemine II – välisministeeriumi taasloomise lugu” (2008). Kahte köitesse on kogutud unikaalne materjal diplomaatide värvikatest mälestustest ja fotodest, mida hakati koguma 2001. aastal.

7päevane töönädal-page-001

TULEB TÖÖTADA 7 PÄEVA NÄDALAS! 25. augustil 1991 välisministri käskkiri 7-päevase töönädala kehtestamisest, mis tühistati alles 20. jaanuaril 1992. KLIKKA dokumendile!

 

august 10, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Arengukoostöö ja välispoliitika Arvamusfestivalil

Sigrid_Solnik

Sigrid Solnik on Arengukoostöö Ümarlaua juht.

Sigrid Solnik, Arengukoostöö Ümarlaua juht (külaliskirjutaja)

Järjekorras neljas Arvamusfestival kutsub kõiki mõtlemis- ja arvamushuvilisi Paidesse juba sellel reedel ja laupäeval, 12.-13. augustil. Arengukoostoo Ümarlaud on oma teemadega kohal reedel arengukoostöö teema-alal. Laupäeval räägitakse samas kohas põnevatest välispoliitilistest küsimustest. Arengukoostöö ja välispoliitika ala on kaardil number 37 – asume õdusas Paide hoovis, kus vihma puhul saame aruteluga majja peitu minna.

Arengukoostöö Ümarlaud valis välja arutelud, mida soovitame enda sõpradel vaatama ja kuulama minna.  Reedel pakub arengukoostöö teema-ala kõige magusamaid arutelusid:

Kell 12.30 Maailmakohvik: mida mina saan teha parema maailma nimel? Aliine Lotmani vedamisel panevad Kalle Aasmäe, Piet Boerefijn ja Kristina Mänd meid mõtlema, mida me siis saaksime päris ise päris lihtsasti ära teha selleks, et maailmas oleks rohkem ilu ja headust ja vähem õudseid asju.

Kell 14.00 Maailma majandusareng, heaolu ja õiglus: ühe rikkus, teise vaesus? Aaro Hazak püstitab mõtlemapanevaid küsimusi, Maris Lauri, Hardo Pajula ja Katrin Nyman-Metcalf aitavad meil kõigil uute mõttenurkade ja võimalike lahendusteni jõuda.

15.30 Araabiamaade elu. Kajar Kase juhtimisel aitavad Vladimir Sazonov, Peeter Raudsik, Kristi Ockba ja Helga Kalm vastata meie kõige teravamatele küsimustele seoses Araabiamaadega – mis need on, kus need on, mis seal toimub ja mis edasi saab?

Kell 17.30 Motherhood Acrosss The World: A Burden or a Privilege? Gustaf Antell explores the notion of motherhood with Zainab Homam, Zahra Akbar, Gro Lindstad and Wali Hashi. Sharp opinions and interesting experiences from all around the world.

flaiku

Reedel toetavad arengukoostöö teemat järgmised mõnusad küsimusepüstitused:

Kell 12.00: Kas sa tead, mida su laps kannab – kes, kus ja millest need valmistab? Sellistele tänaseid lapsevanemaid puudutavatele küsimustele otsivad laste ja perede alal vastuseid emad, isad ja lasteriiete tootjad.

Kell 13.00: Kas Eesti peaks panustama põlevkivitööstuse arendamisse? Energiaalal otsitaksse vastest Eesti ühele põletaivamale küsimusele. Meie tahaks väga vastest kuulda – teadlased juba hoiatavad, et Pariisi kliimakokkulepete täitmisega võib minna ülikeeruliseks kui mitte võimatuks. Elame üha enam soojenevas katlas. Mida Eesti teeb?

Kell 15.00: How Strong Are Nordic Countries. Strong Enough to Be Happy, Kodanike Euroopa alal. Põhjamaad on aastakümneid olnud arengukoostöö tegijate seas eesrinnas. Ühest küljest on küsimus rahas – ilma selleta on keeruline arengukoostöödd teha. Teisalt aga peavad ka inimesed olema nõus ja valmis kaugemal olevaid hädasolijaid aitama. Skandinaavias ollakse rohkem valimis kui Eestis. Kuidas nad seda teevad?

Laupäeval eraldi arengukoostöö ala pole. Ent üle Paide on laiali laotatud põnev lapitekk, kus leidub nii mõnigi arengukoostöö ümarlauale väga hingelähedane arutelu:

 Kell 10.00 algab rändealal väärtusmäng, mille käigus saab igaüks ennast ja oma tõekspidamisi avastada toredates interaktiivsetes, ent sisult tõsistes olukordades. Kella 10.00st kuni päeva lõpuni saab sealsamas rändealal kogeda virtuaaalreaalsust ning panna end Jordaanias põgenikelaagris elava Süüra tüdruku olukorda.

Kell 11.30 saab osaluskultuuri alal teada, mis toimub (potentsiaalse) annetaja peas. Margo Loori juhtimisel arutletakse Eesti heategevuse ebameeldivate tõdede üle. Ka Eesti arengukoostöös on annetused oluliseks teemaks – sageli lahendame suuri globaalprobleeme just annetajate abiga.

12.00: Tühjaks pigistatud elu: meie vastutus arenguriigi tootja ees. Sõbrad MTÜ Mondost lahkavad majandus- ja ettevõtlusalal üht üliolulist arengukoostöö teemat – kuidas meie igapäevaste tarbimisvalikute mõju on sageli suurem kui me uskuda või mõelda tahaksime.

Kell 14.00 Keskkonnainnovaatilised lähema ja kaugema tuleviku lahendused Eestis ja mujal. Säästlik areng ning planeedi säilimine eeldab innovatsiooni. Vanaviisi enam ei saa, ent kuidas see “uutmoodi” käib?

Kell 15.15 Kas meedia teeb arengule (karu)teeneid? Ajakirjanikud on meie suured sõbrad, aga mõnikord loed ja tahaks vaid ohata. ERRi alal saab mõtiskleda selle üle, kuidas media arenguriike ja arengukoostööd kajastab.

Kell 16.00 Who’s Business Is Social Responsibility? Ühiskondliku innovatsiooni alal arutletakse erasektori rolli ja võimaluste üle maailma parandamisel.

Kell 17.00 Kliimapoliitika 2050 – kas Eesti on paadis. Energiaalal. Kõige olulisem küsimus.

kohvikunurk_v

Arengukoostöö ja välispoliitika ala on kaardil number 37 – õdusas Paide hoovis, kus vihma puhul saab arutelu majas sees edasi pidada.

Laupäeval on eraldi ala pühendatud ka välispoliitikale:

 10:00 Morning coffee: What can we do for World Peace? (inglise keeles)
We are living in turbulent times – but are these really more turbulent than any other time in history? According to the UN and it´s development goals, humanity is in better shape than ever. Less poverty, better health and less violence than ever before (in relative terms). Is it time for us to set the bar high and aim for World Peace?
Arutelujuht: Gustaf Antell (YLE ajakirjanik) Osalejad: Urmas Paet (Euroopa Parlamendi saadik), Liene Veide (UNHCR), Liga Rudzite (läti aktivist), Piet Boerefijn (Toidupank)

13:00 Eesti kui väikeriigi roll ja võimalused välispoliitikas?

Väide, et väikeriikide võimekus mõjutada otsuseid maailmapoliitikas on piiratud, pole midagi uut. Kas väikeriikidel on rahvusvahelisel areenil siiski eriline roll või on nad teisejärgulised tegutsejad suurriikide meelevallas?
Arutelujuht: Raul Toomla (Tartu Ülikool) Osalejad: Ahto Lobjakas (kolumnist), Matti Maasikas (Eesti esindaja Euroopa Liidu juures), Urmas Paet (Euroopa Parlamendi saadik), Veiko Spolitis (politoloog)

14:30 Avatud Eesti Fond esitleb: Venemaa kodanikuühiskond – kuidas edasi? (vene keeles)
Muude piirangute seas on Venemaal seadustega karmistatud kontrolli vabaühenduste ja interneti üle, suurendatud drastiliselt trahvimäärasid loata tänavameeleavaldustel osalemise eest ning laiendatud „reetmise” definitsiooni. Inimõiguste ja kodanikuühiskonna olukord Venemaa Föderatsioonis on kriisiseisundis. Ka info- ja ajakirjandusvabadus on Venemaal löögi all.

Arutelujuht: Artemi Troitski Osalejad: Jevgenia Tširikova (keskkonnakaitsja), Andrei Kuzitškin (kolumnist ja vene keele õpetaja), Vladislav Kopõlkov (ajakirjanik ja saatejuht)

16:00 Kas Krimm on unustatud?
Krimmi annekteerimisest Venemaa poolt on möödas üle kahe aasta. Lääneriigid on kehtestanud küll Venemaa suhtes sanktsioonid, kuid Euroopa-siseselt esineb üha enam poliitilisi seisukohti, mis kutsuvad üles lõpetama seatud piiranguid ning parandama suhteid Moskvaga.
Arutelujuht: Oliver Mõru Osalejad: Andres Kasekamp (Eesti Välispoliitika Instituut), Marko Mihkelson (Riigikogu), Raivo Vare (majandusekspert)

17:30 Eesti vabariigi ja Venemaa Föeratsiooni vahelise piirileppe arutelu.
Kas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitav piirilepe vastab meie riiklikele huvidele? Kas leping iga hinnaga? Missugused on need piir-tingimused, mille puhul on mõistlikum leppest loobuda või selle sõlmimist edasi lükata?
Arutelujuht: Karmo Tüür (Tartu Ülikool) Osalejad: Igor Gräzin (Riigikogu), Marko Mihkelson (Riigikogu), Lauri Mälksoo (Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor).

Kogu Arvamusfestivali kava leiad siit

 

 

 

juuni 29, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Sindi linna ettepanek diplomaat Julius Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks

017

Julius Seljamaa mälestamine Rahumäe kalmistul Tallinnas 17. juunil.

Jüri Trei, avalike suhete osakond

Riigimehe ja diplomaadi Julius Friedrich Seljamaa surmast möödus 17. juunil 80 aastat. Teenekat Eesti poliitikut ja diplomaati meenutati mälestushetke ja lipurivistusega Rahumäe kalmistul, kuhu olid kogunenud välisministeeriumi, Sindi linna ja gümnaasiumi ning Seljamaa suguvõsa esindajad.

Sindis sündinud, õppinud ja töötanud Seljamaad tuntakse eeskätt diplomaadi, poliitiku ja ajakirjanikuna, kelle elu on olnud erinevatel aegadel seotud Rakvere, Peterburi, Tallinna ja mitme välisesindusega, kuhu Eesti riik oli tema esindajaks määranud. Seljamaa osales ka Tartu rahu läbirääkimistel ja tema allkiri on rahulepingul.

Seljamaa mälestuse jäädvustamiseks tema sünnilinnas on algatatud mälestusmärgi püstitamiseks üldrahvalik korjandus.

Mullu 22. septembril, esitas Sindi ajalooklubi  linnavalitsusele palve kiita heaks kodanikeühenduse algatus, millele samal päeval toimunud linnavalitsuse istungil anti üksmeelne toetus ja avati annetuste tegemiseks vajalik pangakonto Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.

Loe ka H. Vilbiksi koostatud Julius Seljamaa elulugu.

juuni 22, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Eesti-Ukraina suhete alustalad

eda1

Eda Ahi tegeleb välisministeeriumis Ukraina teemadega.

Eda Ahi, poliitikaosakonna Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo

8.-9. juunil rõõmustas Eestit oma visiidiga Ukraina välisminister Pavlo Klimkin, üks võtmefiguure Normandia formaadi läbirääkimistes, Ukraina esinägu ja -hääl välissuhtluses. Siinne postitus püüab avada Eesti-Ukraina suhete mõningaid külgi sellisena, nagu need praegusel hetkel paistavad ja välisministri visiidile konteksti andsid.

Pole saladus, et Eesti on kogu Venemaa agressiooni jooksul Ida-Ukrainas ja Krimmis püsinud vankumatult Ukraina kõrval. Siiski on see vaid üks osa kahe riigi mitmekülgsest suhtest, mille alustalade hulgas on siiski palju positiivsemaid ja püsivamaid ühisosi.

Venemaa agressiooni seljatamine, julgeoleku tagamine Euroopas

Kahtlemata on Ukraina viimase kahe aasta jooksul püsinud eurooplaste ja kogu maailma fookuses ilmselgel ebameeldival põhjusel, et 2014. aastal juhtus miski, mis oli paljude silmis juba muutunud pea et mõeldamatuks. Üks riik tungis kallale teisele suveräänsele riigile ja annekteeris osa sellest: Krimmi. Ukraina idaosas, Donbassis alustas Venemaa relvastatud konflikti, mis kestab siiamaani. ÜRO viimaste andmete järgi on sõjategevus Ukrainas nõudnud juba üle 9300 inimelu, üle 21 500 inimese on saanud vigastada.

27556337175_dd3648aaeb_z (1)

8.-9. juunil rõõmustas Eestit oma visiidiga Ukraina välisminister Pavlo Klimkin.

EL ja NATO on Venemaa agressioonile andnud kindlameelse – ja seejuures tsiviliseeritud – vastuse. Eesti on koos liitlaste ja partneritega astunud valjuhäälselt välja rahvusvahelise õiguse jämeda rikkumiste vastu. Üheskoos on Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestanud Venemaa tegude tõttu riigi vastu sanktsioonid. Lisaks Euroopa Liidule on sanktsioonid kehtestanud ka teised liitlased – USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Norra, Island jt. Me ei tunnusta Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ja toetame tõhusat mittetunnustamispoliitikat. Vt infograafikut Krimmi ebaseaduslikust liitmisest Venemaaga.

Siinkohal annab jõudu meie endi ajalooline kogemus, kus paljud lääneriigid ei tunnustanud kolme Balti riiki Nõukogude Liidu osana. Meil võttis lausa viiskümmend aastat aega, et oma iseseisvus taastada, loodetavasti ei tule Ukrainal enda territoriaalse terviklikkuse taastamist sama kaua oodata.

Ukraina lõimumine Euroopa Liiduga

Alates Euroopa Liidu osaks saamisest toetab Eesti Ukraina tihedamat lõimumist organisatsiooniga. Miks? Eesti ja Ukraina on mitmes mõttes – võtkem kas või rahvaarv ja pindala – väga erinevad riigid. Siiski mõistab Eesti oma kogemusele toetudes hästi, et Euroopa Liidu tugi ja perspektiiv on Ukrainale hädavajalik, et sirguda demokraatlikuks ja tugevaks riigiks, mida tema elanikud usaldavad. Ukraina niisuguseks riigiks kasvamine on kogu Euroopa huvides.

Kuigi Ukrainat ootab veel ees üsna pikk integratsioonitee, on juba nii mõndagi saavutatud. Selle aasta algusest kohaldatakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsiatsieerimislepingu vabakaubandusosa. See tähendab, et kaupade liikumine Ukraina ja ELi vahel on muutunud oluliselt lihtsamaks. Samuti on Ukraina täitnud kõik tingimused, et saavutada viisavabadus Euroopa Liiduga: Euroopa Komisjon on vastava ettepaneku juba teinud. Nüüd peaks olema vaid aja küsimus, mil Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament annavad Ukraina elanikele põhjust rõõmustada. Viisavabaduse sümboolne väärtus on samavõrra suur kui tehniline: Ukraina elanikele tähendab see, et EL paotab neile reaalselt oma ust, justkui öeldes: „Euroopa on meie ühine kodu.“

Mirjam Meisalu

Alates Euroopa Liidu osaks saamisest toetab Eesti Ukraina tihedamat lõimumist organisatsiooniga. Foto: Mirjam Meisalu

Ukraina reformide toetamine

Ukraina lõimumine ELi ja teiste organisatsioonidega on tihedalt seotud Ukraina siseriiklike protsessidega. Nii näiteks on ühest küljest tulnud Ukrainal täita tingimusi assotsieerimisleppe ratifitseerimiseks ja kohaldamiseks vajalike tingimuste edukaks täitmiseks. Ometi ei lõpe pingutus sugugi lepingu sõlmimisega. Näiteks eeldab juba praegu kohaldatav assotsiatsioonilepingu vabakaubandusosa, et Ukraina võtaks üle ELi reeglid, näiteks toiduohutuse valdkonnas. Selged raamistikud, nagu näiteks viisavabaduse tegevuskava ja assotsieerimislepe, pole seega eesmärgid iseeneses, vaid raamistikud, mis toetavad reforme ka siis, kui lepingute allkirjade tint on juba kuivanud. Seejuures tuleb pidada silmas, et Ukraina täidab reformikava, olles samal ajal Venemaaga sõjajalal. Seda arvestades on edu olnud märkimisväärne: näiteks on kõige kiuste jõutud kaugele politsei-, pangandus- ja energeetikasektori reformidega. Kindlasti on veel palju teha korruptsioonivastase võitluse ja õigussüsteemi vallas.

Kuidas Eesti Ukraina reformiprotsessi toetab? Ukraina on üks Eesti prioriteetriike arengukoostöö vallas. 2015-2016 jõuab Ukrainasse ühtekokku umbes 5 miljoni Euro väärtuses Eesti riigi arengu- ja humanitaarabi. Eesti-Ukraina arengukoostöö uue maastrateegia järgi on aastaks 2016 eelisvaldkonnad demokraatia areng ja heade valimistavade juurutamine, ettevõtluskeskkonna ja hariduse toetamine. Erilist rõhku oleme seni pannud e-teenuste arendamisele. Äsja kiideti heaks 16 uut Eesti  arengukoostööprojekti, mida lähiaastatel Ukrainas ellu viima hakatakse.

1-_MG_9337

Arengukoostöö projekt, mis praeguseks juba lõppenud. Elluviijaks HARED „Education for Sustainable Development and Democracy at the grassroot level“

Kahepoolsete suhete edendamine

Ülal kirjutatust on näha, et  Eesti läbikäimine Ukrainaga asetub palju laiemasse ja ambitsioonikamasse konteksti kui vaid kahepoolsed küsimused. Ometi peame oluliseks ka traditsiooniliste kahepoolsete suhete edendamist. Lisaks Pavlo Klimkinile on sel aastal Eestit külastanud mitu Ukraina delegatsiooni. Kevadel toimus Euroopa integratsiooniga tegelevate aseministrite visiit Eestisse, samuti on toimunud mitu õppereisi Ukraina välisministeeriumi ametnikele. Eelmisel aastal külastas Eestit Ukraina majandusarengu- ja kaubanduse minister Aivaras Abromavičius. Ukrainat on aastal 2016 juba külastanud peaminister ja Riigikogu esimees. 2015 jõudis Ukrainat väisata muljetavaldav nimekiri Eesti esindajaid: peaminister, kaitseväe juhataja, välisminister, justiitsminister, kaitseminister ja Riigikogu esimees.

Lisaks muudele olulistele teemadele on niisugustel kohtumistel jätkuvalt päevakorras ka Eesti-Ukraina majandus-, kultuuri-, haridus- ja muu koostöö. Mis seisus see koostöö aastal 2016 on? Kõnelegu arvud enese eest: Ukraina on Eesti investeeringute sihtriikide järjestuses 5. kohal, Eestis registreeritud välisriikide osalusega äriühingute pingereas on Ukraina samuti 5. kohal.  Kuigi viimase paari aasta sündmused Ukrainas on arusaadavalt mõjutanud Ukraina majandust ja seega ka Eesti-Ukraina majandussuhteid, on huvi ja võimalused tihedamaks koostöös igal juhul olemas. Ukraina üliõpilasi õpib 2015/2016. õppeaastal Eestis koguni 167, mis on pea poole rohkem kui aasta tagasi (Ukraina on saatjariikide seas kolmandal kohal).

Meie kaitsekoostöö eesmärk on pakkuda Ukrainale väljaõpet ja tuge keerulise julgeolekuolukorra seljatamiseks. Näiteks on Seli Tervisekeskuses alates eelmisest aastast saanud taastusravi 28 haavatud Ukraina sõdurit. Ka tihe kultuurikoostöö jätkub: 2016. aastal on plaanis Eesti-Ukraina kultuurikoostöö programmi uuendamine. Suurepärase kultuurikoostöö näide ja 2016. aasta üks kajastatumaid sündmusi Ukraina-Eesti suhetes oli Ukrainast ebaseaduslikult välja viidud ja Eesti piiril konfiskeeritud viikingiaegse mõõga naasmine kodumaale selle aasta mais.

mõõk

Ukrainast ebaseaduslikult välja viidud ja Eesti piiril konfiskeeritud viikingiaegne mõõk on leidnud juba tee tagasi Eestisse.

juuni 17, 2016
by Triinu Rajasalu
0 comments

Külalispostitus – Noarootsi ja Jõgeva gümnaasiumiõpilaste muljed diplomaatia valikkursusest

Sarnaselt eelmise õppeaastaga lõpetasid Noarootsi gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased kooliaasta valikkursusega. Diplomaatiakursuse raames pidasid välisministeeriumi töötajad nädala vältel Noarootsis loenguid. Õpilased külastasid ka välisministeeriumi ning USA saatkonda Tallinnas ning kohtusid välisminister Maria Kaljurannaga. Jagame õpilaste muljeid kursusest ning loodame, et kõigil oli põnev nädal.

13346244_10156230131591980_2901216788839436761_o

Noarootsi gümnaasiumi õpilased välisministeeriumis

 

Diplomaatia

Kogu kursus oli väga hästi ülesehitatud ning huvi pakkus terve nädal. Hiilgehetked olid muidugi kohtumine välisministriga ning üldse kogu Tallinnas veedetud päev.

Mulle meeldis väga isiklik lähenemine lektorite poolt. Väga huvitav oli kuulata nende karjäärist ja kogu elust. Saime lähemalt teada, kuidas ikkagi saab ühest inimesest diplomaat.

Kõige rohkem meeldisid mulle Martin Karneri, Daniel Schaeri ja Toomas Kahuri loengud.

Osalt valisin selle kursuse sellepärast, et ka mu tädi töötab välisministeeriumis. Tänu sellele kursusele sain päris hea ülevaate, mis tema töö endast kujutab.

Mis mind paelus kõige rohkem Marina Kaljuranna juures, oli see, et peale igat teemat ta tegi väikese kokkuvõtte oma jutust. Tõi välja põhimõtte ning õpetas meile, kuidas seda kasutada.

Veel üks mõtlemapanev fakt oli see, et diplomaadiks võib saada põhimõtteliselt iga magistrikraadiga inimene. Ehk ei ole vahet, mida sa oled õppinud. Peamine on see, et sul oleks lai silmaring ja et asi sind huvitaks. Muidugi peab sul ka olema teadmisi ja oskusi, mis oleks välisministeeriumile kasulik.

See nädal Noarootsis muutis mind. Ma tõmbasin omale telefoni Postimehe appi, et ennast uudistega kurssi viia ja seda kasutan ma nüüd iga päev. See pani mind mõtlema teist moodi, hoopis laiemalt. Kui ma olin varem keskendunud oma huviorbiidi teemadele, siis nüüd tahan ma kõigest midagi teada saada.

Mu silmaring avanes, ma sain palju uut infot ka nt Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste organisatsioonide kohta. Muidugi teadsin ma enne, et need eksisteerivad, kuid ma ei teadnud nende tegevusest nii palju, kui meile selle kursuse jooksul räägiti.

Meile räägiti ka, kui tähtsad on keeled. Nüüd ma lähen hoopis teise tundega vene keele tundi ja kaalun tõsiselt võtta järgmine aasta hispaania või prantsuse keele kursust.

Miinuseid ma tõesti ei leia, sest nagu ma juba mainisin, oli see kursus väga hästi ülesehitatud ning andis iga päev väga palju uusi teadmisi.

Suured tänud selle ülimalt huvitava kursuse eest!

Jaspre

 

Välisministeeriumi külastus

maristippo

Maris Tippo

Külastus algas personaliosakonna personalibüroo direktori Maris Tippo sissejuhatava sõnavõtuga, kus ta rääkis tööst välisministeeriumis.

Meile räägiti, kuidas on võimalik saada tööle välisministeeriumisse. Selleks on vajalik kõrgharidus, soovitatavalt magistrikraad. Lisaks sellele on vaja ka teada võõrkeeli. Praktikale oodatakse tavaliselt üliõpilasi, kes huvituvad välispoliitikast ja diplomaatiast. Lisaks räägiti rotatsioonist, mis tähendab töökoha muutust iga teatud aja tagant.

Meeleolukaid kogemusi ja lugusid tööst välisministeeriumis jagas noortele avalike suhete osakonna nõunik Jüri Trei.

Päeva lõpetuseks avanes noortel võimalus kohtuda Eesti välisministri Marina Kaljurannaga.

Annika, Ingrit, Artur ja Harald

 

USA saatkonna külastus

8. juunil külastasid Noarootsi Gümnaasiumi õpilased USA saatkonda Tallinnas Kentmanni tänaval. Samas hoones asus ka kümme aastat enne Nõukogude Liidu okupatsiooni USA diplomaatiline esindus ja kuhu taasiseseisvumise järel kolis sisse saatkond. Õpilastele tutvustati suurriigi saatkonna tööd.

Saatkonna ukse ees valvasid sissepääsu eestlastest saatkonna töötajad, kelle juhendamisel õpilased läbisid turvakontrolli. Saatkonna peamajja sisenedes võtsid õpilasi vastu mereväelastest koosnev turvakontroll, kus anti külastaja kaardid ning juhatati edasi konverentsisaali.

Enne suursaadiku saabumist jagati gümnasistidele kätte USA ja Eesti lippudega rinnamärgid. Suursaadik kõneles isiklikest kogemustest konsulitöö vallas ja lisas ka isiklikke kogemusi Eestiga seoses.

Tutvustati üritusi, mida korraldab USA saatkond, võimalustest internina kohapeal ja haridusteest enne diplomaadiks saamist.

Kristel ja Aige

 

Suursaadikud, Eesti esindamine välismaal

Suursaadik on Eesti riigi kõrgeim esindaja välisriigis. Suursaadiku tööst ja kogemustest rääkis meile Daniel Erik Schaer, kes on hetkel Eesti suursaadik Balkani riikides ning on Eestit esindanud Liibanonis ja Afganistanis ning töötanud Euroopa Liidu esinduses Ruandas. Liibanonis esindas ta Eestit sellel ajal kui seal olid pantvangis eesti ratturid 2011. aastal.

Kogenud diplomaat rääkis, kuidas sõjapiirkonnas võib diplomaadi töö sisaldada ka ohte. Diplomaat mainis, kuidas ta oli peatunud hotellis ning aknaklaasis oli olnud võimalik kuuliauk. Ta meenutas, kuidas piirkonnas, kus ta oli peatunud, toimus pommiplahvatus.

Greete, Mary

 

Euroopa Liit

Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, mille alla kuulub 28 liikmesriiki. Et tagada kestev rahu, asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1951. aastal Belgia, Itaalia, Madalmaade, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.  1957. aastal sõlmiti Rooma Leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus ehk ühisturg.

EL poliitvaldkondade alla kuuluvad kliima, keskkond, tervishoid, välissuhted ja julgeolek, õigusküsimused ja ränne. EL tugineb õigusriigi põhimõtetel, milles on liikmesriigid vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud. Euroopa liitu teatakse mitmete sümbolite järgi – Euroopa lipp, millel on 12 kuldset tähte sinisel taustal, Euroopa hümn, mille meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast, Euroopa päev, mida tähistatakse 9. mail, EL juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses”.

Euroopa Liidus on maksevahendiks Euro, mis on käibel 19 liikmesriigis. Euro rahatähed ja mündid võeti kasutusele 1. jaanuaril 2002. Eestis võeti Euro kasutusele 1. jaanuaril 2011.

Gendra ja Kristi-Maria

 

Välismajanduspoliitika

9. juunil külastas Noarootsi gümnaasiumi Jüri Seilenthal. Selle tunni teema oli välismajanduspoliitika ja põhiteema-„Kust tuleb Eesti raha?“. Loeng oli väga huvitav ja informatiivne. Saime teada, et Eesti toodab ja ekspordib tooteid kõrgel tasemel. Eestis on palju välisinvestoreid, kes rajavad siia uusi tehaseid ja annavad inimestele töökohti – selles mõttes Eesti on atraktiivne. Varem õpilased ei teadnud, et Eesti ekspordib kõige rohkem erinevaid masinaid ja teisel kohal selles nimekirjas on mineraalid. Kasuliku informatsiooni said gümnaasiumi õpilased teada äridiplomaatia kohta. Näiteks, et selle põhilised eesmärgid on informatsiooni andmine ning eesti ettevõte ja ettevõtjate kaitse.

Loeng jättis hea mulje ja pani mõtlema sellest, et tulevikus tahaks ka tegeleda ja toetada Eesti välismajanduspoliitikat.

Anna, Andrei

 

“Reisi targalt!” ja konsulitöö

7. juunil rääkis meile Kersti Eesmaa sellest, mida tuleb teha enne reisi ning tutvustas meile rakendust „Reisi Targalt“. Meile tutvustati reisimisega seotud ohtusid ja muid probleeme ning nüansse, millega tuleb arvestada välismaale minnes. Suurt tähelepanu pöörati asjadele, millest on enamus teadlikud, kuid tihti kiputakse unustama. Näiteks toodi välja isikut tõendava dokumendi kehtivusaja lõppemine ja reisi sihtkoha tavade ja kultuuriga tutvumine ning sealsete hiljutiste sündmustega kursis olemine. Soovitati ka end ning oma reisikaaslasi välisministeeriumi kodulehel registreerida. Eriti kummaliseks peeti seda, et reisijad ei tee reisikindlustust, mille väike maksumus on igati väärt abi õnnetusjuhtumi korral või annab lihtsalt kindlustunnet reisimise ajal.

Informatsiooni riikide ja reisimise kohta saab mobiilirakendusest „Reisi Targalt” või veebilehelt reisitargalt.vm.ee.

Eestil on 35 saatkonda ja neli konsulaati, välisministeeriumis ja esindustes töötab kokku 600 töötajat.
Konsulaarosakond tegeleb iga päev keskmiselt nelja uue konsulaarjuhtumiga. Iga kahe minuti tagant osutatakse üle maailma inimestele mõnda konsulaarteenust.

Igas minutis võetakse vastu mõnes Eesti esinduses vastu üks viisataotlus.

Laura, Mihkel ja Märt

 

Avalik diplomaatia

Kultuuril on suur roll diplomaatias olles sõnumitooja ja ühendaja. Avalike suhete osakond tegeleb erinevate visiitide ja ürituste korraldamise ning kajastamisega meedias. Suuremad koostööpartnerid on Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, EAS ja loomeliidud.

Avaliku diplomaatia peamisteks eesmärkideks  on arendada välja Eesti sõprade võrgustik, kes on Eesti kohta hästi informeeritud ning toetavad meie riigi positiivset kuvandit. Samuti tegeleb avalik diplomaatia Eesti kuvandi jälgimisega rahvusvahelises meedias. Neid eesmärke aitavad täita välisesindused, kultuuriatašeed, Eesti Instituut, aukonsulid, Eesti ettevõtted ning erinevate ürituste rahastamine väljaspool Eestit. Eesti  tutvustamisele välismaailmale  aitab kaasa 2018. aastal Eesti Euroopa Liidu eesistujariigiks olemine. Eelnevalt kahel aastal korraldatud projekt „100 sõpra“ on toonud kokku noored ajakirjanikud üle maailma, et tutvustada Eestit maailmale.

Avalik diplomaatia on üks tähtsatest alustaladest, mis hõlbustab Eesti ja teiste riikide vahelist koostööd.

 

Strateegiline kommunikatsioon

9. juunil külastas Noarootsi Gümnaasiumi Ilmar Raag. Ta rääkis õpilastele strateegilisest kommunikatsioonist ning selgitas, millistest põhimõtetest lähtudes peaks riik arendama oma strateegilist kommunikatsiooni. Lähemalt rääkis ta ka Eesti suhetest Euroopa Liidu ja Venemaaga.  Tähtsaks jututeemaks sai ka keeleline vähemus ning nende inimeste ajalugu Eestis.

Reelika ja Osvald

 

Arengukoostöö ja humanitaarabi

marje pihlak blogisse

Marje Pihlak

Hea oli kuulda kui suure panuse annab Eesti kriisipiirkondade aitamiseks, kuna Eesti on väike ja siin on riigisiseseid probleeme, millega tuleb igapäevaselt tegeleda.

Õpilased said teada palju põnevat ka vabatahtlike töö kohta ning samuti internetilehekülgi, kust uurida täpsemalt arengukoostöö ja humanitaarabi kohta. Marje Pihlak näitas ka teemaga seotud videolõike, mis avasid silmad, kuna nägime, kui halvad on olukorrad mõnedes kriisipiirkondades. Hea oli näha Punase Risti videoid, kus oli näha ka eestlastest abistajaid. Oli üllatav, et kui kuskil tekib hädaolukord, näiteks looduskatastroof, siis peavad eestlased väga kiiresti end valmis panema ja appi minema.

Loengus läbivõetud teemad ei jätnud kindlasti kedagi külmaks.

Maia ja Indrek Joosep

 

Riigiprotokoll

Protokoll tuleb kreekakeelsest sõnapaarist protos, mis tähendab „esimene“ ning kolla, mis tähendab liim. Protokoll on dokument,  mis luuakse koosolekute käigus ning selles pannakse paika vastuvõetud seadused/reeglid. See aitab juhtida riigi- ja organisatsioonivahelisi suhteid. Peamiselt, et vältida piinlikke olukordi ametlikel üritustel/visiitidel. Riikliku protokolli ülesanne on tegeleda kohalike välisesindustega ning siia tulevate välisriikide diplomaatide ning riigijuhtide vastuvõtmine.

Ervin Sven ja Georg