panelarrow

november 30, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Eesti eesistumisest Euroopa Nõukogu Ministrite Komitees

Katrin Kivi, Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis

ambassadrice de l’Estonie; Katrin Kivi; portrait; présidence de l'estonie au conseil de l'europe

KATRIN KIVI vedas suursaadikuna koos oma meeskonnaga pool aastat kestnud eesistumist Strasbourgis. Foto: Jérôme Dorkel, Eurooa Nõukogu

Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. Vaid kolm aastat hiljem saime me juba oma esimesed eesistumise tuleristsed selles Euroopa vanimas poliitilises organisatsioonis. Tänavu mais avanes Eestile uus võimalus juhtida kuue kuu jooksul Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee tööd.

Natuke ajaloost

Tõsiasi, et Euroopa Liit sündis II Maailmasõja järgse Euroopa soovist konkurentsi asendava majanduskoostöö järele, on laialt teada. Vähemtuntud on fakt, et Euroopa Nõukogu oli osa samast ideest, mis nägi ette demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi alaste arusaamade ühtlustamist.

Kuna osade riikide jaoks tundus majanduskoostööle südametunnistuselaadse lõimumise liitmine liiga ”intiimne”, tekkis  1940ndate lõpus paariaastase vahega kaks paralleelset koostöökogu. Nii nagu Eesti ja Soome jagavad sama hümnimeloodiat, jagavad Euroopa Nõukogu ja tänane Euroopa Liit sama lippu, olles ise siiski täiesti eraldiseisvad.

hoone-ellen-wuibaux

“EUROOPA PALEE” HOONE on Strasbourgis olnud Euroopa Nõukogu töökohaks alates aastast 1977. Foto: Ellen Wuibaux, Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogust sai sepikoda, kus valmisid kogu kontinendi demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi tagavad kokkulepped – tänaseks juba üle 200, millele tuleb pidevalt juurde uusi ja üha kaugeleminevamaid.  Siiski käivad Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit käsikäes  – esimene töötab täisajaga õigusruumi ehitajana,  teine elab ja toimetab kõnealuses õigusruumis, kasutades ise seda uute liikmesriikide ettevalmistuskoolina, samal ajal Euroopa Nõukogu jaoks suursponsor olles.

tramm-candice-imbert 25.11

EESISTUMINE ON JUST ALANUD. Kultuuriminister Indrek Saar 25. mail osalemas Eesti eesitumise logoga trammi sisseõnnistamisel. Foto: Candice Imbert, Euroopa Nõukogu

 

trammilogo

EESISTUMISE TRAMM. Eesti eesistumise logo Strsbourgi linna trammi aknal. Foto: Candice Imbert, Euroopa Nõukogu

Mida me plaanisime korda saata?

Eesistumine Euroopa Nõukogus on nagu prožektor, mis suunab valgusvihu teemadele, mida juhtriik oluliseks peab ja mille eelisedendamiseks on antud ajahetkel ilmselge vajadus. Meie suunasime oma valgusvihu inimõigustele ja õigusriigile internetis, lapseõigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele.

Lähtudes Eesti väga positiivsest e-kuvandist oodati meilt Euroopa Nõukogu interneti haldamise strateegia 2016-2019 tõhusat edendamist kõikides selle valdkondades. Paljudele juba klišeena tunduv põhimõte, et inimõigused peavad olema võrdselt tagatud nii on-line kui off-line, vajab endiselt järjekindlat juurutamist.

dalai-laama-candice-imbert

DALAI-LAAMA. Eesistujana oli õnn võõrustada ka dalai-laamat. Foto: Candice Imbert, Euroopa Nõukogu

Ajal kui koodide kirjutamine käib palju kiiremini kui seaduste loomine, ei saa jätta õige tasakaalu leidmist õiguste ja kohustuste vahel ainuüksi „vaba turu“ hooleks. Samas on oluline, et küberturvalisuse suurendamine  ei toimuks demokraatia nõrgestamise arvelt. Tegutsesime aktiivselt selle nimel, et Euroopa Nõukogul oleks oma unikaalsete juriidiliste instrumentidega (nt küberkuritegevuse ja andmekaitse konventsioonid, standardeid ja norme loovad otsused jms) jätkuvalt globaalne roll interneti haldamisel kõiki huvigruppe kaasates. Eesti kogemusele toetudes rõhutasime e-edu ühe saladusena usalduse tähtsust – see ei teki iseenesest, see tuleb välja teenida.

roivas-sandro-weltin

NO HATE. Peaminister Taavi Rõivas kannab 22. juunil parlamentaarsel assambleel esinedes rinnas märki “No Hate”. Foto: Sandro Weltin, Euroopa Nõukogu

Lapseõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas soovis Eesti samuti heita rohkem valgust interneti aspektile, mis on kui võlumets, kus kõik on võimalik, mis võimendab ja kiirendab nii head kui halba. Digikeskkonnas luuravad  ohuallikad on tihti varjatud ja anonüümsed ning vaja läheb teravat silma, et märgata, millal vabadusi proovile pannakse, millal neid kuritarvitatakse ja kust algab juba kriminaalne tegevus. Samas on aga võimalused igaühe isiklikuks arenguks ning mõttekaaslastega ühendumiseks samuti võrratult suuremad, kui neid vaid üles leida ja õigesti ära kasutada.

Usume, et see meil ka õnnestus, kui suunasime tähelepanu lastele, kes elavad digimaailmas ka siis, kui nad on kodu turvaliste seinte vahelt migrastioonikriisi tõmmatud. Või kui võtsime vaatluse alla, kas naistevastane vägivald internetis võib üles kaaluda võimalused, mida uus meedia soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tegelikult pakub.

lapse-oiguste-konverents-tallinnas-4-11

LAPSEÕIGUSTE KONVERENTS TALLINNAS. Ka Eestis toimus eesistumise üritusi.

Mis veel juhtus?

Lisaks hoolikalt planeeritud eesistumistegevustele toimus möödunud suvel ootamatu ja miljoneid rahulikke elanikke vapustanud sündmus Euroopa Nõukogu ühes suuremas liikmesriigis Türgis. Verine riigipöördekatse ning sellele järgnenud reaktsioon tõi inimõiguste, demokraatia ja õigusnormide kaitsmise eest seisvale organisatsioonile kohast lisatööd.

Türgi välisminister

Välisminister Marina Kaljurand ja Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu. Foto: Euroopa Nõukogu

Eestil  tuli võtta juhtroll, loomaks ja hoidmaks türklastega  dialoogi selle üle, mida antud keerulises olukorras oleks mõistlik ette võtta ja mida mitte. Selge on see, et Türgi peab jääma Euroopasse ja Euroopa peab jääma Türki.  Mõlemal on teineteist vaja – ärgu Türgi õigusriigi põhimõtetest taganegu ega ennast isoleerigu.

suur-saal-lopetamine

EESISTUMISE TEATEPULK LÄHEB KÜPROSELE. Ministrite Komitee suures saalis andis Eesti 22. novembril eesistumise üle Küprosele. Foto: Ellen Wuibaux, Euroopa Nõukogu

Mida me õppisime?

Eelsoojendusena Euroopa Liidu eesistumisele 2017 suvest, mis on määratult laiem ja mitmekesisem põld, kulus see harjutus igati ära. Võisime veenduda, et väiksel riigil nagu Eesti, millel on 25 aastaga üles ehitatud korralik riigiaparaat ning kus pole puudu hakkajatest visiooniga inimestest, on võimalik näidata teed, tuua kokku oma ala asjatundjaid, kes koos loovad sammhaaval uut ja paremat.

eesistumiselopetamine

EESISTUMINE ON EDUKALT LÕPULE JÕUDNUD. Vasakult: Katrin Kivi, Karmen Laus, välisminister Jürgen Ligi, Meelis Tiigimäe ja Kärt Juhasoo-Lawrence 22. novembril. Foto: Välisministeerium

Eesti Euroopa Liidu eesistumise suureks teemaks on kujunemas digitaalsele siseturule hoo sisse andmine.  Siinkohal on oluline teadvustada, et Euroopa Nõukogu haldab õiguslikus plaanis nii küberturvalisust kui inimõigusi internetis.

Tähelepanuväärne on ka, et üha suurema surve alla sattunud interneti suurfirmad  on kaalumas inimõiguste respekteerimiseks  dialoogiplatvormi sisse seadmist Euroopa Nõukoguga.   Seega – kaks organisatsiooni, mis algselt olidki mõeldud ühena, saavad uue võimaluse sulanduda kokku internetiajastul ja Eestil on siin olnud oma kindel roll.

Loe ka Karmen Lausi blogipostitust eesistumise algusest

EST_EN_logo_riba_rgb_150dpi

november 24, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Meie saatkond Bukarestis

Frosch

SUURSAADIK ANTS FROSCH OMA KABINETIS.

Ants Frosch, suursaadik Rumeenias

Saatkonna avamistseremoonia Bukarestis 7. novembril välisministrite Jürgen Ligi ja Lazar Comanescu osavõtul oli vaieldamatult ajalooline sündmus.

Eesti ja Rumeenia riikidevaheliste suhete ajalugu ulatub tagasi 1921. aastasse, mil sõlmiti diplomaatilised suhted, kuid mitte kunagi varem pole olnud esindatust riikide pealinnades kohapeal.

Eesti ja Rumeenia on 20. sajandil olnud saatusekaaslased, mõlema riigi ajaloos on eriline koht aastal 1918. Ajalooline ühisosa ulatub ajas kaugemalegi – Eesti ja Rumeenia riikluse kujunemise ajalugu on meie rahvuste ajalugu. See on maarahva, talurahva ajalugu teel riikluseni.

Meie Tallinna (Reval) vanalinn, Rumeenia Brasov (Kronstadt) ja Sibiu (Hermanstadt) ning teisedki ajaloolised Transilvaania linnad on ühe ja sama kultuuriruumi ilmekad tähised.

Bukaresti stk valjast

LIPUD JA VAPIKILP ON PAIGAS. Saatkonnale kuulub üks osa majast.

Teame mõlemad oma kogemusest, mis oli Molotov-Ribbentropi pakt. Teame ka, mis oli “raudne eesriie”. Seetõttu pole üllatav, et Rumeenial on olnud tähtis roll Eesti Kaitseväe ülesehitamisel – taastatud Eesti Vabariigi esimeseks relvaostuks sai Rumeenia AK-tüüpi automaatide hange 1992. aasta suvel. Seda ajal kui mitte ükski teine riik polnud nõus Eestile relvastust tarnima.

NATO Idatiiva elik B 9 välisministrite kohtumisel 8. novembril Bukarestis osales ka välisministri juhitud Eesti delegatsioon. Formaadi initsieerisid eelmisel aastal Rumeenia ja Poola riigipead loomaks arutlusplatvormi enne NATO Varssavi tippkohtumist.

Bukaresti esindus

ÜKS ILUS ESINDUSRUUM külaliste vastuvõtuks ja koosolekute pidamiseks.

Sündmused Ukrainas ning Krimmi annekteerimine tõid lahenduste otsingul sübmoolse paralleeli Marssal Pilsudski mõttega Balti merest Musta mereni ulatuvast riikide liidust, nn. Intermarum ruumist. Tänagi on karm tõde, et uppuja päästmine on eeskätt uppuja enese asi. Me peame pingutama ja üheskoos usutava heidutuse looma. Eesti hoidis 2% kaitsekulutuste taset ka läbi majandussurutise aja  – Rumeenia saavutab selle taseme järgmisel, 2017 aastal. B 9 on üks vastustest tänase päeva väljakutsetele reageerimisel.

Eesti saatkonna loomine Bukarestis ja peatselt avatav Rumeenia Saatkond Tallinnas loovad võimaluse tihedamaks koostööks eeskätt julgeoleku vallas, aga ka toetuseks ärikontaktide otsingul ning kultuuride tutvustamisel.

aknavaade

ASUKOHT LOEB! Saatkond asub Rumeenia välisministeeriumi ja valitsushoone vahetus läheduses.

Eesti saatkond asub Rumeenia välisministeeriumist vaid paariminutise jalgsiteekonna kaugusel ning Victoria Palace – valitsushoone, on samuti kiviga visata. Samas kõrval on ka lähim metroojaam. Ida- Euroopa Pariis, nagu Bukaresti 20. sajandil kahe maailmasõja vahel teati, on täna Euroopas üks liiklusummikute pealinnadest.

Bukarestis, kus elanikkonda umbes 2 miljonit ja territoorium on laias laastus Muhumaa suurune, loeb asukoht!

 

 

november 21, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Välisministeeriumis olid uksed valla

Mari Tepp

Mari Tepp oli esimest korda avatud uste päeva grupijuhi rollis.

Mari Tepp, kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo

Selleaastane avatud uste päev toimus reedel 18. novembril, kui külas käis pea 160 inimest.

Osalejatele oli kokku pandud tihe programm, mis andis ülevaate erinevatest välisteenistuse töö tahkudest. Kohaletulnutel oli 4-tunnise kava jooksul võimalik näha, kuulata, katsuda ja tunnetada meie maja toimimist.

Programm algas suures pressisaalis, kus täissaalile seletas targalt reisimise põhitõdesid Silvar Laanemäe konsulaarosakonnast. Loeng oli elav näide, et reisimine tõepoolest kütab kirgi ning seda igas vanuses!

publik

SUUR PRESSISAAL OLI KÜLASTAJAID TÄIS.

Publikul oli ohtralt küsimusi ja jagamiseks nii mõnigi värvikas lugu oma kogemustest. Pea tunnine haarav loeng keskendus 4R-ile, mis igati loogilised, kuid paraku reisielevuses ununema kipuvad. Tuleb tunnistada, et mõnikord endalgi…

laanemae

PIDAGE REISILE MINNES MEELES 4R-i! Silvar Laanemäe pidamas loengut targalt reisimisest.

Reisile minnes, veel enne kui kohvreid pakkima asuda, tasub meeles hoida: Reisidokumendid, Reisikindlustus, Reisiinfo ja Registreerimine. Ja kohe kindlasti võivad need lihtsad 4R-i päästa nii mõnestki ebameeldivusest.

10-korrus

VÄLISPOLIITIKA VESTLUSRING 10. KORRUSEL. Kristel Engmani ja külastajatega on ühinenud minister Jürgen Ligi.

10-k-a

VÄLISPOLIITIKA JUTUD ON HUVITAVAMAD KUI ILUS VAADE.

Edasi viis teekond 10ndale korrusele, kus lisaks ilusale vaatele said külalised haarava loengu välispoliitika aktuaalsetest teemadest. Välisministri nõunik Priit Kallakas ja Kristel Engman poliitika planeerimise büroost andsid  linnulennu-vaate sisulistest teemadest, millega diplomaadid tegelevad.

Kõlama jäi mõte, et väikeriigile on välispoliitika otseselt oluline oma kodanike heaolu ja julgeoleku tagamiseks. Tänapäeva kiires ja järjest keerulisemaks muutuvas maailmas ei suuda mitte ükski riik midagi üksi saavutada ning heade liitlassuhete ja kontaktide hoidmine on senisest veelgi olulisem.

juri-trei

KUI PÕNEV ON AJALUGU! Jüri Trei rääkimas põnevaid lugusid välisteenistuse ajaloost.

raul-malk

MUUSEUMINURGAS. Raul Mälk näitamas ajaloolisi esemeid ja rääkimas enda kogemustest suursaadikuna.

Tagasi alumisel korrusel ootas külalisi muuseuminurk. Jüri Trei, Raul Mälk ja Kadri Linnas kehastusid giidideks ning viisid külalised ekspressekskursioonile meie maja ajaloost ja inimestest. Kuulajaid kostitati värvikate lugude ja vürtsikate väljenditega meie maja lugudest. Kindel on, et juttu ja küsimusi oleks jätkunud veel palju pikemaks.

jaaksoni-laud

JAAKSONI LAUD NEW YORGI PEAKONSULAADIST. Selle laua taga istus Ernst Jaakson ise.

protokoll

LIPP PEAB OLEMA ALATI ÕIGETPIDI. Peeter Reštšinski rääkimas protokollitöö nüansidest.

Aga juba ootas protokolliosakond! Peeter Reštšinski ja Pille Unger rääkisid, milliste detailidega peab arvestama riigivisiidi ettevalmistamisel ning kuidas pooleteise päevasesse kohtumisse panustavad kümned inimesed tihti maailma eri otsadest. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid riigivisiidid mitmepäevased ning planeerimisaeg märksa pikem, siis nüüd on kiirused sootuks erinevad ning ka visiidid on muutunud lühemaks. Samas on paljud tseremoonia elemendid ja diplomaatia traditsioonid ikka endised. Protokolliosakonna töö eesmärk on tähelepanelikkus oma külaliste suhtes ning et ta lahkuks siit tundega, et teda on siin hästi vastu võetud.

lennart-ja-ligi

LENNART JA JÜRGEN. Pärast inimestega vestlemist suures pressisaalis jäi minister kohvilauda, kus sai Lennart Meri büsti juures ministriga ka pilti teha.

viktoriin

PALJU ÕNNE VIKTORIINIS OSALEJALE! Viktoriinis osalejate vahel loosis minister välja kolm auhinda.

Tagasi suures pressisaalis võttis külalisi vastu välisminister Jürgen Ligi. Saalisolijad said inimliku sissevaate riigi kõrgeima diplomaadi tööpäeva. Põneva programmi lõpetas maitsev kringel ja aurav kohv. Usun, et päev oli huvitav külalistele, aga kindlasti ka oma maja töötajatele. Ah et miks mulle meeldis seda tuuri kaasa teha? Olles hetkeks kõrvaltvaataja rollis, tunduvad mõned juba igapäevaseks saanud ülesanded sootuks uues valguses.

korraldajad

KORRALDUSMEESKOND koos ministriga.

Kniks ja sügav kummardus kõigile korraldajatele!

november 14, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Palju õnne sünnipäevaks, välisministeerium!

opetajate-maja

HOONE RAEKOJA PLATS 14 (praegune Õpetajate Maja), kus välisministeerium asus 1918. aasta novembris-detsembris. Foto: Riigiarhiiv

Kadri Linnas, avalike suhete osakond

Tänaseks on välisministeerium töötanud vaheaegadeta 98 aastat (alates 1918. aastast). Välisministeeriumit võib pidada ainsaks ministeeriumiks, mis ei lakanud tänu oma välisesinduste (saatkond Londonis ja peakonsulaat New Yorgis) tegevusele nõukogude okupatsiooni ajal eksisteerimast, olles niiviisi üheks Eesti riikluse hoidjaks.

Ministeeriumi tegevuse algusajaks võib pidada kahte kuupäeva – 14. novembrit, mil ministeeriumist saadeti välja esimene kiri Inglise ja Prantsuse konsulitele Helsingis, kus paluti Eestile saata relvi ja takistada sakslasi välja vedamast toiduaineid ning varandusi. Algusajaks on nimetatud ka 11. novembrit, mil taas alustas tegevust Ajutine Valitsus.

Sünnipäeva äramärkimiseks oleme välja valinud paar meeleolukat mälestuskatket ministeeriumi algaastatest.

Palju õnne, välisministeerium!

Välisdelegatsiooni liige ja välisministeeriumis peasekretäri ülesandeid täitnud FERDINAND KULL kirjutab oma mälestustes (“Mässumehi ja boheemlasi. Esimesi Eesti diplomaate”), kuidas ta novembri keskel 1918. aastal Helsingist Tallinna jõudis:

“Vaatamata ärevatele eksimistele Soome skääride miiniväljadel ja meresõidule kogu öö kestel, ei tunnud hommikul mingit väsimust: nii kütkestas närve tolleaegse Tallinna iseäralik kahepaikne ilme – Eesti Ajutine Valitsus ja Saksa kindralkomando.

Heitlus võimu pärast nende kahe vahel nõudis suurt visadust ja energiat. Iga saavutust tuli sakslastelt nagu läbi hammaste välja rebida. Et nad Toompea lossi veel nõus ei olnud Eesti võimudele üle andma, siis tuli meil Raekoja platsile, praegusesse Ohvitseride keskkasiino ruumidesse kolida.

Maapäeva koosolekuid peeti praeguses suures tantsusaalis, Ajutise Valitsuse omi pahemat kätt asuvas vähemas ruumis, kuna “ministeeriumid” kogu oma ametkondadega praegusesse puhvetiruumi pidid mahtuma.

vm_esimene_dokument

ESIMENE DOKUMENT, mis saadeti 14.11.1918 abipalvena Inglise ja Prantsuse konsulitele Helsingis. Dokument on allkirjastatud välisminster Otto Strandmanni ja Ferdinand Kulli poolt. Foto: Riigiarhiiv

Selle võrdlemisi ruumika toa seinte veeres asusid siis üksikud lihtsad lauad paari-kolme tooliga. Iga laud moodustas omaette ministeeriumi ja iga ministeeriumi laua taga istus üks inimene – asutuse kõrgem ja ühtlasi ainus ametnik. Hiljem sigines tuppa ka lõbusamat elementi: nimelt sai iga laud endale eraldi masinapreili, mille järele naljatamised ja hõikamised ühest ministeeriumist teise sinna nagu puhangu kevadist päikest oleks kandnud, ehk küll väljas juba sügis valitses.

Omapärane mugav oli see terve valitsemise aparaadi koondumine ainsamasse ruumi. Oli vaja teiselt ministeeriumilt mõnda teadet, tarvitses ainult vähe valjemini hõigata.

Arusaadavalt valitses kõikides praktilistes küsimustes esialgu suur segadus. Ehk küll sissepääsu valitsuse hoonesse ainult sellekohaste kaartide abil võimaldati, hakkas rahvast murdu sisse voolama – ühel üks, teisel teine häda, paljud aetud lihtsast uudishimust. Et välisministeeriumi laud otse ukse kõrval asus, siis pärisid kõik sissetulijad esijoones minult, kuhu kellelgi vaja oleks pöörduda. Vahel polnud vähimatki aimu, kellele küsimus peaks alluma. Näiteks, andsin ma mitmel päeval isegi harilikke välispasse välja, kuni lõpuks K. Lepp selle toimingu siseministeeriumi alana enda peale võttis.

Teiste aladega oldi endises maavalitsuses juba enam-vähem harjutud, kuna välisministeerium täielikult luua tuli. Oma puudulikkudel andmetel seadsin siiski esialgse korralduse kava kokku, mille järele tal kolm osakonda pidi olema: administratiivne, poliitiline ja informatsiooni osakond. Kuid tegelikkude sammudeni ei jõutud minna, kuna mul varsti tuli jälle Stokholmi sõita.”

v-parnu-mnt-3

HOONE VÄIKE-PÄRNU MNT 3, kus välisministeerium asus 1918 lõpust kuni 1921. Just siin toimusid E. Virgo mälestustes mainitud koosviibimised. Foto: Riigiarhiiv

Tol ajal välisministeeriumis Esturi juhatajana ja Tartu rahuläbirääkimiste delegatsiooni sekretärina töötanud EDUARD VIRGO kirjutab (Välisministeeriumi algaastailt. Ajakiri Olion nr 1, 1935):

“Tol ajal viibis Tallinnas väga palju välismaalasi, kas ajutiselt või pikemat aega, ja kõigil neil oli alati asja välisministeeriumi. Hr. Hellat hoolitses selle eest, et välisministeeriumi preilid välismaalasi linnaga tutvustaksid ja neile tarbekorral seltsi pakuksid. Seepärast oli preilidel pääle tööaja veel hulk esinduskohustusi täita. Osalt sündis see seepärast, et välismaalased meie oludest ja seisukorrast saaksid õiglase, Eesti seisukohale vastava informatsiooni.

Tihtipääle pandi välisministeeriumis toime pidusid välismaalastele ja suvisel ajal kutsuti neid ministeeriumi võrdlemisi suurde aeda tennist mängima. Pidusid peeti harilikult ministeeriumi kõigis ruumes, keskkohaks olles muidugi ministeeriumi avar saal, milline oma suurte palmidega avaldas eksootilist mõju.

vm-1919a

MINISTEERIUMI ESIMENE KOOSSEIS Väike-Pärnu mnt 3 maja ees sügisel 1919. Esimene rida vasakult: Alma Lindpere, Friida Tomson, Aleksander Schipai, välisminister Jaan Poska, Herman Hellat, Nikolai Maim, Helene Müllerstein. Teine rida: Jakob Saar, Edurad Hunt, Erika Saler, Marta Johanson, Mary Veldt, Alice Erjapea. Kolmas rida: Henrik Sepp, Villem Truve, Margarete Seilman, Hilda Metsis (?), Eduard Lipso, Johan Lusikas. Foto: Riigiarhiiv

Mäletan üht suvist pidu, kus välisministeeriumi daamide poolt pruulitud piima- ja muude likööride ning kohviga tuju tõsteti ning agaralt tantsiti. Etiketist riietuse suhtes olid meil tol ajal veel üsna ämarad kujutlused. Mäletan üht tähtsamat ametlikku härrat, kes ilmus ballile valgeis pükses ja sinises pintsakus, olles vist arvamisel, et see on kõige peenem šikk. Agarasti tantsides tallas ta vahetpidamata ühe Ameerika naisajakirjaniku teravatele kinganinadele.

Välisministeeriumi arhiiv ja kirjavahetus olid tol ajal veel kaunis väiksed. Need mahtusid tervena ühte aktikappi ja olid nii segi paisatud, et säält väga raske oli mõnda paberit kätte leid.

Arhiivi hakati korraldama 1919. aasta lõpus ja õhtuti oli ministeeriumis igavene paberite sorteerimine käsil, millist sooritas tolleaegne arhivaar, neiu Metsis (vt esimese koosseisu foto) ja tema abi hr. Puura. Kuna aga neiu Metsisel sagedasti tuli esindusotstarbel õhtuti ja öösiti väljas viibida, oli ta tihtipääle nii väsinud, et ta hommikuti välisministeeriumi väga uniselt saabus ja ministeeriumi vannitoas vannis oma väsimust pidi välja puhkama. Säält kutsus teda hr. Puura ettevaatliku koputuse järel välja, kui teda kui arhivaari tarvis oli.”

 

november 9, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Kuidas Ameerika presidenti valis

Anne McCullom

Selfie valimisjaoskonna ees. Anne McCullom elab New Yorgis ja töötab seitsmendat aastat Eesti alalises esinduses ÜRO juures sekretärina. Foto: Anne McCullom

Eesti ÜRO esinduse sekretär Anne McCullom jagab oma isiklikke muljeid presidendivalimistest USAs

New York City, 8. november 2016 hommikul kell 8

Valimisjaoskonnad New York City’s on lahti olnud kaks tundi.

Bussiga tööle sõites märkan kahe valimisjaoskonna ees kolmekümne kuni neljakümne inimeselist järjekorda. Tõesti või, mõtlen. Kui juba õues on nii palju kodanikke, siis ilmselt on ruum ise juba rahvast täis tuubitud. Bussi siseneb inimesi kleepsuga rinnas I VOTED. Üks ema räägib uhkelt pojale valimistest.

30 minuti pärast helistab abikaasa, et tal ei õnnestunud valimisruumi ülerahvastatuse tõttu hääletada. Ta oli pika järjekorra õues ära seisnud, end majja sisse pressinud ja siis tuli politsei ning ütles osadele inimestest, et minge ära, kuna USAs on oma tuletõrjeohutuse reeglid.

Abikaasa läkski hoopis tööle ja püüab õhtul uuesti valima minna.

New York Citys on valimisjaoskonnad avatud kella 21ni. See pole sugugi nii igas osariigis. Osad sulgevad valimiskohad kell 19 või lausa kell 18.

sss

Vanurite päevakeskus East Village’s Manhattanil oli kohaldatud vailmisjaoskonnaks. Foto: Anne McCullom

Kell 18.00 käin ise valimas. Järjekordi pole. On kõiksugu inimesi: nooremaid, vanemaid. On üks turvatöötaja. Kõik on rahulik.

Varem on koju saadetud infoleht aadressiga, kuhu minna valima ja lauanumber (tähestiku järgi). Kaustast leitakse mu nimi, aadress ja allkirja näidis. Annan allkirja. Nii kontrollitaksegi isiku samasust, dokumenti ei küsi keegi. Ametnik annab poole meetri pikkuse ja 25 cm laiuse lehe kandidaatide nimedega. Segadusse ajas mind kui  esmakordset valijat see, et nii Trumpi kui Clintoni nimed olid kirjas mitu korda. See tähendab seda, et mitu parteid (sic! Jah, USAs on neid rohkem kui kaks) said esitada neid kui oma favoriite.

Valida saab siiski vaid kandidaadi. Mitte plaan A ja plaan B. Teen oma valiku.

Samal valimislehel tuleb valida ka mitmeid teisi kandidaate, näiteks linnavolikogusse ja New Yorgi osariigi ülemkohtusse. Lõpuks tuli sedel toppida masinasse ja oodata, kas arvuti loeb hääletuse kordaläinuks.

Fuajees on laud kohvitermosega ja on inimesi, kes selle poole ka käed sirutavad.

ttt

Ametnik mu nime, aadressi ja allkirja näidist otsimas. Foto: Anne McCullom

Valimisjaoskonnaks võib olla kirik, keskkool, kolledž (minu kolledž näiteks), vanurite päevakeskus (kus ma valimas käisin East Village’s Manhattanil), raamatukogu jm.

Paljud inimesed läksid pärast baari või restorani tähistama. Veinipoes oli sama suur järjekord kui vana aasta õhtu eel.  Pean vastu ja lähen koju pudeli vahuveiniga. Samal ajal valib ära ka abikaasa ja saabub peagi koju.

Mõlemad peamised presidendi kandidaadid- Clinton ja  Trump, on täna valimistulemusi ootamas Manhattanil. Seetõttu lendab New Yorgi kohal ka rohkem helikoptereid kui muidu.

Metroosid paluti ka vähem kasutada. Politseid ja spetsiaalseid kaitsejõude oli põhilistesse transpordi sõlmedesse juurde toodud.

Kell 22.20 õhtul

Vaatame kodus telerit. Hääli loetakse ikka veel, polnudki nii lihtne otsustada ja pooltes osariikides on valimisjaoskonnad veel avatud. Tähistame minu esimest hääletamist USA presidendi valimistel. Näis, kas USA saab Eestiga sarnaselt esimese naispresidendi?

Kell 24 südaööl

Olukord on üllatuslikult Trumpi kasuks pöördumas. Kuulsin alles nüüd, et mõnedki kohvikud andsid täna tasuta saiakesi või kohvi, näiteks Krispy Kream. Hiljaks jäi see info minu jaoks.

Hilja on ka, püüan helikoptereid mitte tähele panna, lähen magama.  Mõtlen, et hommikul on USAl uus president ja maailma poliitikas uus hoovatõmbaja.

Kell 3.00 öösel jõuab ka abikaasa lõpuks taha-tuppa ja teatab, et Donald Trump sai vajaliku arvu hääli ning saab olema 45. USA president. New York on haudvaikuses, ka helikopterid on kadunud.

 

 

 

 

oktoober 21, 2016
by Välisministeerium
0 comments

Noored matkisid ÜRO tööd

img_9190

Suur pressisaal täitus rohkearvuliselt “ÜRO delegaatidega”.

külaliskirjutajad Laura-Liis Moritz ja Reeli Kaselaid – Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased

Välisministeeriumi suures pressisaalis toimus 19. oktoobril MUNOTi (Model United Nations of Tallinn) avatseremoonia. Töö komiteedes jätkub veel tänagi Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Mudel ÜRO peaassamblee leiab aset Tallinna Tehnikaülikoolis.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnasistide korraldatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) matke MUNOT toimub juba viiendat korda, seekord 19.-22. oktoobril. Õpilaskonverentsil arutleme maailma poliitikat puudutavate probleemide üle ning matkime võimalikult tõetruult ÜRO tööd.

dsc08898

Avatseremoonia ühe tervituskõne pidas kooli direktor Kaarel Rundu.

Konverentsi käigus õpime kuidas pidada kõnesid, debatte, kogume infot probleemide kohta erinevates riikides ja pakume välja lahendusi. Kuna konverentsi keeleks on inglise keel, siis on see üritus heaks võimaluseks arendada ka oma keeleoskust. Samuti annab see teadmisi politoloogiast ja rahvusvahelistest suhetest, mille baasil on hea võimalus jätkata õpinguid ülikoolis.

img_9245

“Peasekretär”, “Peaassamblee president” ja teised tähtsad ÜRO tegelased juhtimas avatseremooniat.

 

Viie aasta eest toimunud esimesel MUNOTil osales vaid 40 koolinoort. Sel aastal on konverentsil esindatud 27 delegatsiooni, kuhu kuulub üle 100 õpilase. Õpilased esindavad suurriike, aga ka selliseid riike nagu Lõuna-Korea, Palestiina, Sudaan jne. Tallinna Saksa Gümnaasiumi sisesest konverentsist on saanud rahvusvaheline ettevõtmine, kuhu on kutsutud poliitikahuvilised noored üle kogu Eesti ning ka Saksamaalt Hamburgist.

img_9229

Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaania juht Margus Kolga rääkis avatseremoonial nii nagu asjad ÜROs käivad.

Konverentsi edukasse toimumisse panustavad ka prestiižsed külalisesinejad: Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaania juht Margus Kolga, Transferwise’i esindaja Dave Bullock ning Rahvusvaheliste Kaitseuuringute keskuse vanemteadur Kalev Stoicescu.

img_9420

Töö komiteedes jätkub veel tänagi Tallinna Saksa Gümnaasiumis.

Fotod: Ann Kaarde ja Anette-Heleri Lind